Telekanalite edastamise eest vastutav AS Levira rajas uue digilevi saatja Lääne-Virumaale Koljakule, mis parandab oluliselt tavaantenniga nähtava digitelevisiooni kvaliteeti Eesti põhjarannikul.
Põhjaranniku digi-TV pilt paraneb
10. november 2009, 12:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus telesaatja parandab oluliselt kodumaiste digikanalite levi Lääne-Virumaa ja Ida-Harjumaa rannakülades Viinistust Võsuni. Saatja levipiirkonda jäävad teiste hulgas Käsmu, Eru, Tammispea, Vihasoo, Kasispea ja Turbuneeme külad.
Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli sõnul tasub katuseantennid uuele digilevi saatjale suunata just neil selle piirkonna televaatajatel, kel seni on esinenud häireid Eesti tasuta digikanalite vastuvõtmisega.
«Alates suvest on kõikjal üle Eesti mõõdetud digilevi signaali tugevust ja kvaliteeti,» selgitas Pihel. «Mõõtmistulemuste ja televaatajatelt saadud tagasiside alusel lisatakse täiendavaid väikese võimsusega digilevi saatjaid neisse piirkondadesse, kus digikanalite vastuvõtt on tarbijale ebamõistlikult keeruline.»
Koljaku saatja on just üks sellistest. Nii mõõtmisi kui ka uute saatjate rajamist on Piheli sõnul kavas jätkata, et Eesti üleminekul digitaaltelevisioonile 2010. aasta 1. juulil oleks levikvaliteet laitmatu.
Valitsuskomisjoni kuuluva Levira juhatuse liikme Indrek Lepa kinnitusel on Koljaku saatja horisontaalse polarisatsiooniga, mis tähendab, et ka vastuvõtuantenn peab olema maapinnaga paralleelselt.
«Kõige tugevam digisignaal ei pruugi alati tulla täpselt telesaatja suunast, seepärast soovitame parima levikvaliteedi jaoks antenni erinevates suundades proovida,» ütles Lepp.
«Selleks tuleb digiboks või digiteler lülitada näiteks ETV kanalile ning kuvada menüüst teleriekraanile signaali tugevuse ja kvaliteedi näitajad. Nüüd tuleb antenni pöörata aeglaselt seni, kuni leitakse asend, kus signaali kvaliteedinäitaja on kõige parem. Selles asendis tuleb antenn tugevasti fikseerida,» lisas ta.
Enne antennile parima suuna ja kõrguse otsimist tuleb veenduda, et nii antenn ise kui ka kaablid-ühendused on korras. Kui kaabel on aastakümneid kasutusel olnud, tuleks see uuesti antenni külge ühendada või uus kaabel vedada.
Samuti tuleks üle kontrollida antennipistik. Digilevi komisjon soovitab kasutada tugeva ehitusega ridaantenni, telesaatjale lähemal sobivad ka nn kuusepuud ehk logoantennid. Kui kusagil kasutatakse täna veel nn poola restantenni, siis tuleks see esimesel võimalusel välja vahetada.
Digilevi on tavaantenniga vaadatav digitaalne televisioon. Digilevis on kõikjal üle Eesti territooriumi nähtavad nii tasuta leviga üleriigilised telekanalid kui ka tasulised kodumaised ja rahvusvahelised teleprogrammid, mida seni ainult kaabeltelevisiooni või satelliit-TV vahendusel vaadata sai.
Kui analoogformaadis on eetris kolm kodumaist telekanalit, siis digilevis on praegu tasuta nähtavad ühtekokku 6 Eesti telekanalit: ETV, ETV2, Kanal 2, TV3, Kanal 11 ja TV6. Tasuta kanalite vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga, seda tuleb teha vaid juhul, kui soovitakse lisaks vaadata ka rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid.
Eesti üleminek digitelevisioonile lõppeb 1. juulil 2010, kui tavaantenniga vaadatav analoogtelevisioon välja lülitatakse. Kaabeltelevisiooni ja satelliittelevisiooni vaatajaid Eesti üleminek digitaaltelevisioonile tehnilises mõttes ei puuduta. Lisainfot ja nõu digilevi kohta saab veebilehelt digilevi.ee või abitelefonilt 17101.