Soosingus ka süldid
Maag lihatööstuse AS juhatuse liige Olle Horm viitas, et traditsiooniliselt kasvab jõulukuul oluliselt verivorstide ja maitsestatud praadide müük. Põhiline verivorstide müügiperiood kestab oktoobrist jaanuarini. Sellest suurem osa verivorstidest tarbitakse detsembris, jõuludele eelneval nädalal müüakse peaaegu pool aastasest verivorstide müügikogusest.
Ka Rakvere Lihakombinaat toodab aastas turundusdirektor Liina Jaansoni kinnitusel üle 600 tonni verivorsti ning peamine verivorsti tootmise aeg on oktoobrist - jaanuarini, mil ettevõte valmistab tarbija lauale 460 000 kg verivorsti. Samuti on talveperioodil tarbijate soosingus süldid, mille tootmismaht võrreldes suveperioodiga kasvab pea poole võrra. Ka pasteetide osatähtsus kasvab talve lähenedes.
Siiski nentis Jaanson, et kuigi verivorstid kaotavad jõulude möödudes oma suure populaarsuse, ei kao need poelettidelt, nii mõnigi kasutab neid ka suvisel ajal grillimiseks ja vastupidi - grillvorste saab edukalt valmistada ahjus jõululaualegi. Kui üldjuhul Maag Lihatööstus on suvekuudeks peatanud veretoodete tootmise, siis sel suvel pakuti Hormi sõnul ka spetsiaalselt maitsestatud Rannarootsi grill-verivorsti.
AS Põltsamaa Felixi turundusdirektori Marek Viilol nentis, et nende sortimendis ainuke tõeline jõulutoode, millel muul ajal väljundit pole, on Felixi jõulukapsas pohlade ja rõõsa koorega.
Kuigi jõulukuul on toiduainete tarbimine üleüldiselt suur, on Hormi sõnul mõnevõrra aeg-ajalt vähenenud sardellide ja viinerite müük.
Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel (Eesti lihaturg 2007) tarbib eestimaalane aastas kokku 70,8 kg liha, millest 35,1 kg on sealiha, 12 kg veiseliha ja 18,9 kg linnuliha.
