Eesti e-riik võiks tulla inimestele lähemale ehk leida oma koha erinevates portaalides ja suhtluskeskkondades, rääkis Postimees.ee'le majandusministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa.
Ekspert: e-riiki võiks pääseda ka eraportaalist
25. november 2009, 11:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Miks ei võiks ühildada väikelastega seotud avalikud teenused näiteks lasteriietega kauplevate portaalidega, autoga seotud teenused autokauplustega,» küsis ta.
Püüa sõnul saaks avalike e-teenuseid pakkudes võtta eeskuju näiteks veebipoest Amazon.com, kus üht tüüpi asja ostnud inimesele reklaamitakse kohe ka kaupa, millest teised sama asja ostnud on huvitunud.
«Kui inimene käib mingi suurusega lasteriideid või mänguasju vaatamas, siis on teada, et ta laps läheb tõenäoliselt kooli. Siis saab kuvada talle ka küsimuse, kas olete huvitatud infost, et pakkuda lapsele võimalikke koolivairante,» kirjeldas Püüa.
Kui inimene nõustub kasutama kooli minemisega seotud teenuseid, avatakse talle näiteks piirkonna koolide loetelu koos sisseastumistingimuste ja muu olulise infoga. «Nii saab juba dialoogi käima panna, mille aluseks on inimese enda selge tahe.»
Samamoodi võiks riigi teenused tema sõnul kolida suhtlusvõrgustikesse nagu Facebook, sest statistika näitab, et just sinna liiguvad üha enam internetikasutajad.
E-riiki arendagu ka erafirmad
Püüa sõnul oleks aga veelgi parem, kui taolised lahendused töötaksid välja mõned erafirmad või mittetulundusühingud.
«See, et niisugust teenust peaks keegi ametnik välja mõtlema ja kirjeldama, ei ole minu meelest mõistlik.»
Ta meenutas, et näiteks e-kool on Vaata Maailma sihtasutuse projekt. «Avaliku sektori panus selle teenuse arendusse on olnud väga tagasihoidlik. Täna aga maksvad koolid selle kasutamise eest.»
Lisaks pakub sertifitseerimisteenust, mis on aluseks ID-kaardi elektrooniliste kasutusvõimalustele, AS Sertifitseerimiskeskus, kus riik ei ole osaline.
Neid mõlemat kogemust soovitas Püüa eeskujuks võtta ja uusi projekte luua. «Tuleks hakata otsima kohti, kus on suured kasutajahulgad, nagu näiteks õpilased e-kooli puhul.»
Tema väitel üritab majandusministeeriumi riigi infosüsteemide osakond suhelda era- ja kolmanda sektoriga, näidates neile võimalusi ise n-ö mugavuslahendusi arendada.
Riik tagab turvalisuse
Avaliku sektori ülesanne on Püüa sõnul pigem objekte ja subjekte õiguskindlalt kirjeldada - et inimene on inimene ja auto auto ning et keegi ei saaks isiku eraomandit või identiteeti varastada.
Tema sõnul on riigi infosüsteem ehitatud üles nii, et see toetaks võimalikult turvalisi teenusekeskkondi nii era- kui kolmandas sektoris.
«Nii X-tee kui ID-kaardi kasutajate puhul on võimalik tagada, et isiku andmete kuritarvitus on kiirelt avastatav, tõestatav ja kuritarvitaja on võimalik vastutusele võtta,» rääkis Püüa.
«Seega võiks selle, kuidas saaks kasutada andmeid inimeste igapäevase elu mugavamaks tegemiseks - eriti teenuste osas, mis pole eluliselt tähtsad -, täiesti rahulikult delegeerida. Aga see nõuab diskussiooni ühiskonnas,» lisas ta.