Jõululugu: minu jõululugu Lapimaal

Kersti Raud
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõulud
Jõulud Foto: Lennart Rikk

Jõulud on üks tore aeg. Lapsepõlvest on mul eredalt meelde jäänud ühed jõulud, mille veetsime koos klassikaaslastega Soomes Lapimaal. Ma olin siis umbes 9 või 10 aastane. Toimus klassireis Soome jõuluvana juurde. Lapimaale jõudes olime kõik nii ärevas meeleolus, et ikkagi näeme nüüd jõuluvana. Jõuluvana ette astudes oli mul peas ainus kindel mõte: katsuda tema habe, et kas see on ikka päris. Sain siis habemset kinni ja minu üllatuseks see ei tulnudki ära, vaid tõepoolest oli tema enda oma. Seal olles laulsime, lugesime luuletusi ja saime ka kingitusi. Edasi külatasime veel loomaaeda, kus oli väga lõbus. Mul ei lähe kunagi meelest vist see, kuidas ma sain ilvese kutsikaid süles hoida. See oli nii ülev tunne ikka. Peale loomade külastamist käisime kuskil suurel mäel veel kelgutamas. Need jõulud oli väga lahedad.


Väikena oli meil kombeks ikka vennaga saata jõuluvanale kirju. Ema ja isa ostsid sellise erilise kaardi, kuhu kirjutada ja siis vastuse saime ka ikka päris jõuluvanalt Lapimaalt. See oli nii äge, saada jõuluvanalt kaarti.

Pere traditsioonidest nii palju, et igal aastal saab meie suguvõsa jõulude ajal kokku. Naerame, sööme, joome ja jagame kingitusi. See on üks vahva perega koosviibimise aeg.

Autor: Kristi

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles