Väiketootjad loobuvad kartuli kasvatamisest

Väätsa kartulihoidja töötajad eile mugulaid sorteerimas. Eilseks oli 55 hektarist koristatud ligi kolmandik.

FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kui mullu pandi Eestis statistikaameti andmetel kartulit maha 7623 hektarile, siis tänavu kasvab esialgsetel andmetel kartulit 6395 hektaril. Näiteks 2004. aastal kasvatati kartulit 16 102 hektaril ning 2000. aastal võttis kartul enda alla üle 30 000 hektari.

Kartuliteadlane Luule Tartlan nentis, et eelmine aasta oli paljudele kasvatajatele raske, kuna vihm ujutas põllud üle ja paljudel jäi seetõttu saak mulda.

Üks pikaaegne kartulikasvataja, kes pärast eelmist aastat sellest tegevusest loobus, on Harjumaal Jõelähtme vallas tegutsev põllumees Ardo Lass.

«Eelmisel aastal oli täiesti võimatu koristusaasta, kümme hektarit jäi koristamata, sest lihtsalt oli nii märg, et ei olnud võimalik kahel jalal põllul seista – vajusid mülkasse,» meenutas mees, kelle jaoks tähendas põllule jäänud saak seda, et puudus raha uue kartuliaasta alustamiseks.

«Mul ei ole sellel aastal ühtegi kartulipabulat maha pandud,» nentis kauaaegne talunik, kes ostab kartulit nüüd ise poest.

Lassi sõnul loobuvad kartulikasvatajad ametist aga eelkõige sellepärast, et tuleb liialt pead murda sellega, kuidas saaki realiseerida. Ühest küljest tarbivad inimesed kartulit vähem ning seda kasutatakse vähem ka loomasöödana.

«Eestis ei ole ka ühtegi tärklisevabrikut ega piiritusevabrikut, mille põhiliseks tooraineks oleks kartul. Senikaua kui neid ei ole, ei hakka paranema kartuli kvaliteet ega stabiliseeru hind, vaid kaob ära see vähenegi,» rääkis ta.

Lass selgitas, et kartulikasvatajad võitlevad 1,3 miljoni suu pärast ning püüavad suruda kaubandusse ja toidulaudadele igasuguse kvaliteediga kartuli.

Alles vaid suurtootjad

Tartlani hinnangul on küsimus samuti selles, et Eestis kasvatatakse vaid lauakartulit. «Ja palju need inimesed ikka söövad, me ei tööta kartulit ümber,» nentis teadur, kelle sõnul müüdi mullu veidi eestimaist kartulit siiski näiteks Soome ja Venemaale.

Lass ütles, et kartulikasvatus on laiem põllumajanduspoliitika küsimus, mitte üksiktootja probleem. «Tootja tahaks tegelda tootmisega, mitte selle kõrvalt teha tohutuid realiseerimispingutusi,» rääkis ta.

Lassi sõnul võiks näiteks piiritus, mille tarbimise poolest on eestlased tuntud, olla valmistatud kohalikust toorainest. Ka riigi tugi võiks mehe sõnul suurem olla, et ka väiketootjatele nõuandeid jagataks. Mullu ei reageerinud Lassi teadetele saagi hukkaminekust ükski ametiasutus.

Tartlan ütles, et Eestisse on nüüdseks alles jäänud vaid suurtootjad. «Kõrvale jäävad väiketootjad – seeme on kallis, väetis on kallis. Kui ei ole ka tehnikat, siis muutub kartul niivõrd kalliks, et odavam on osta poest. Paljud on sellepärast lõpetanud,» rääkis ta.

Teaduri kinnitusel on tänavu kasvupind väiksem ka Lääne-Euroopas ja see on kartuli kalliks muutnud. «See võib mõjutada ka meie kartuli hinda,» nentis ta.

Järvamaal Väätsal 55 hektaril kartuleid kasvatav Margo Heinmaa ütles, et Eesti majandab oma kartuliga praegu väga hästi ära, kuid kartulitooteid tuuakse üsna palju sisse.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles