Riik võtab Peipsi sibula oma hoole alla

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Peipsi sibulavanik.

FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) kinnitas Peipsi sibula riikliku toidukvaliteedikava, mis määratleb ära tooted «Peipsi sibul» ja «Peipsi tippsibul».

Peipsi sibul on esimene Eesti toiduaine, millel on oma kvaliteedikava.

«Toidukvaliteedikava raames toodetud sibula tunneb edaspidi ära märgistuse järgi, millel on kirjas «Peipsi sibul» või «Peipsi tippsibul» ning mille juurde on lisatud väljend «Riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava»,» teatas VTA peadirektor Ago Pärtel. Etikett sisaldab ka toote netokaalu ja talu või MTÜ Peipsimaa Sibulatootjad nime.

VTA turukorralduse büroo juhataja Ain Zereen selgitas Tarbija24-le, et kvaliteedikava on üks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika väljunditest, mis on suunatud riikide kohaliku ja traditsiooniliste toodete säilitamiseks, tutvustamiseks, turustamise edendamiseks. «See on kohaliku toidu, mis on sageli ka traditsiooniline toit, arendamise, tutvustamise ja populariseerimise ning valmistamise skeem,» täpsustas Zereen.

Kvaliteedi all peetakse silmas sibula ajaloolis-geograafiliste ning unikaalsete omaduste kogumit. Seega määratletakse kavas muu hulgas, milline sibul on õige Peipsi sibul.

Tunnustatud Peipsi sibul kasvab kõrgetel peenardel, väetiseks kasutatakse komposti ja koduloomade sõnnikut ning umbrohutõrjeks rohimist. Peipsi sibula mugul kaalub 25–150 grammi, see on lapiku kujuga, lapik-ümara või lapik-ümar koonusekujulise tippotsaga. Sibulakoore värv on roosakaskollane, roosakaspruun või kollane. Taimede kasvatamiseks kasutatavad seemnesordid on ajalooline Venemaalt pärinev kohalik sort «Bessonovski» ja Jõgeva sordiaretuse instituudis aretatud sort «Jõgeva 3».

Toidukvaliteedikava saab rakendada põllumajandustootjaid ühendav tulundusühistu või mittetulundusühing, kelle liikmed on toidukvaliteedikavas osalejad. Praeguseks on kvaliteedikavaga ühinenud kuus sibulakasvatajat, kes kohustuvad kõiges järgima tunnustatud toidukvaliteedikava eeskirjaga kehtestatud nõudeid. Kvaliteedikava järgimise järelevalve eest vastutab VTA.

«Kvaliteedikava on vaja, et innustada looma uusi tooteid, neid paremini turustada ning äratada tähelepanu,» leidis Zereen ja jätkas: «Kvaliteedikava toetab traditsiooniliste toodete ja nende kvaliteetide säilitamist ja taasavastamist. Samuti aitab regionaalsetel väiketootjatel paremini oma tooteid turustada.»

Zereen märkis, et kava peaks mitmekesistama tarbijate toidulauda nii taasavastatud traditsiooniliste kui ka innovaatiliste uute toodetega. Lisaks on algatuse eesmärk kasvatada tarbijate usaldust kohalike toodete kvaliteedi suhtes. «See annab kindlustunnet toote päritolu suhtes,» lisas ta.

Toidukvaliteedikavas on kirjeldatud järgmised detailid:

  •     piirkondlik mullastik, klimaatiline ning ajakooline taust,
  •     kohustuslikud tootmismeetodid,
  •     lõpptoote kvaliteeti iseloomustavad näitajad,
  •     lõpptoote märgistamise kord,
  •     toidukvaliteedikavas osalemise tingimused ja kord.
  •     toidukvaliteedi raames toodetud toode on ettenähtud inimtoiduks ja jaekaubanduses realiseeritav;
  •     põhitooraine pärineb 100 protsendi ulatuses toidukvaliteedikavas osalevate põllumajandustootjate toodangust.
Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles