Kui amatöör tahab korstnat pühkida

Tallinnas tegutseva OÜ Korstnatont korstnapühkija Teet Võhandu hinnangul saab amatöör kõige asjalikuma korstnapühkimise komplekti kätte Espaki ehituspoest – professionaal vaadeldud vahendeid siiski kasutada ei taha.

Eesti Korstnapühkijate Koja liige Võhandu nentis hingeldades kaupluse juurde jõudes, et puhastustööde tellijaid on praegu meeletult ja korstnapühkimise tippaeg on pärale jõudnud. «Ega mulle reklaami vaja olegi,» muigas mees.

Sellegipoolest tasub õpetussõnu jagada neile, kes otsustavad ise kütteseadmeid puhastada. Pealegi on praegu kätte jõudnud sobiv aeg – korstnat tuleb hooldada pigem sügisel, kui ilm on jahedam, sest suvel palavaga korsten ei tõmba.

«On inimesi, kes puhastavad ise ja teevad seda väga hästi, aga mõni ei saa asjast üldse midagi aru – viimasel juhul tasub kutsuda korstnapühkija,» rõhutas Võhandu ja jätkas: «Vanasti remonditi autosid kodus, aga ajad muutuvad ja katlad lähevad üha keerulisemaks. Kui sa ei tea kõiki peensusi, sealhulgas lõõristiku skeemi, siis ei tasu – võid teha asja palju hullemaks, lükates tahmahunniku vale koha ette.»

Vaatlesime korstnapühkimiseks müüdavaid töövahendeid Espaki ehituspoes, kus on Võhandu arvates kõige laiem valik. «Siit saab amatöör enam-vähem kõik vajaliku,» ütles ta ja näitas enne poodi sisenemist isiklikku eritellimusel valmistatud lõõriharja – nii uhket poest juba ei saa.

Esmalt silmitses Võhandu 16,90 eurot maksvat komplekti, kuhu kuulusid korstnahari, köis, kett ja raskusena kuul. «Kui inimene ostab endale selle komplekti ja tal on elamises kahte sorti korstnaid, siis tuleks see küll ringi teha. Siin ei saa ju harja vahetada,» mõtiskles korstnapühkija.

Nimelt tuleb metallkorstnaid pühkida alati nailonist harjaga, kivikorstnatele sobivad ülejäänud materjalidest, peamiselt terastraatidest harjad. Nailon korstnahari maksis kaupluses 4,55 eurot, ülejäänud olid 3–5 euro ringis.

«Metallkorstnaga kodu omanikel soovitaks kaitsta ära keti osa ja kuul, et see ei kraabiks ja lõhuks lõõre seest ära,» hindas mees edasi ja täpsustas, et ketile ja kuulile võib ümber kerida lihtsalt tavalise nn MacGyveri teibi.

Kirved korstnalõõrides

Võhandu nentis, et poes on müügil ikka amatööride tööriistad. «Minul ei õnnestu seda kulpi küll lahti väänata, et soojamüüri sees tegutseda. No näed nüüd!» pahandas ta, kui üritas kulpi kõigest väest varrest lahti kerida. «Ta peab käima nii kergelt, et kukub lahti, sest kuhu sa muidu sellega kütteseadme sees lähed,» tõdes ta ja lohutas, et 11,80 eurot maksva kulbi saab õliga siiski liikuma.

Kõige olulisem on Võhandu hinnangul meeles pidada, et harjad ja raskused tuleb trossi, köie, luua või varre otsa alati korralikult ja tugevalt kinnitada, et need tööde käigus lahti ei tuleks ning lõõri sisse ei kukuks ega kinni jääks. «Harja kättesaamine võib olla üsna piinarikas isegi professionaalidele, kohati suisa võimatu. Ma ei saa ju suvaliselt ahju sisse auku teha,» rääkis korstnapühkija.

«Olen korstnatest avastanud kirveid, väntvõlle, raudkange ja palju muud, mida inimesed raskusena luuale otsa seovad. See kõik segab ju tõmmet. Ühel mehel kukkus lõõrihari otsast lahti ja see on tal katlas olnud nüüdseks juba seitse-kaheksa aastat ning ei kavatsegi läbi põleda,» meenutas Võhandu. Raskusena kasutamiseks mõeldud 1,35 kg kaaluva kuuli hind oli poes 9,30 eurot.

Väiksesse suitsukäiku ei ole mõttekas kõigest väest toppida suurt harjaotsa – mõõtmed peavad olema lõõride läbimõõduga vastavuses. «Kui kütta kuiva puuga ning anda põlemisel hapnikku, siis piisab pehmest harjast – see võtab igasuguse nurga tagant tahma lahti. Ma kasutan jäika harja vaid tugevate pigitükkide eemaldamiseks. Pehme võib üle libiseda,» õpetas mees.

Samuti ei tasu luuaga lõõris kõigest jõust nühkida, sest kui korstnast mõni kivi pudeneb, on tõmme rikutud. «Need messingotstega fiibervardad on siin riiuli ääres juba kvaliteetsemad ja proffidele. See kajastub ka hinnas: kui siin üks varras maksab 7.55, siis siin on terve komplekt viie alumiiniumotstega vardaga ja harjaga 20 eurot,» võrdles korstnapühkija kahte fiibervarraste komplekti. Lõõriharja trossi sai Espakist kätte 9,30 euroga.

«Iga mees on muidugi harjunud töötama oma tööriistadega – nii ka mina. Nende harjade, luudade ja trossidega kuluks mul viis korda rohkem ­aega,» tõdes Võhandu.

Koristab Tuhkatriinu

Kodus tolmuimejaga ühendamiseks mõeldud tuhaeralduspaakidest on Võhandu hinnangul parim toode Tuhkatriinu. «Tuhkatriinu painduv toru on sellest jäigast märksa parem,» võrdles korstnapühkija poes kahte toodet. «Kui kasutada tuhapaaki, siis klientide rahulolu silmas pidades soovitan Tuhkatriinut,» ütles ta.

Kui aga korstnapühkimine katusel parasjagu käimas, peavad kõik siibrid kodus tugevalt kinni olema – välja arvatud korstnasiiber, kui see on korstnasse paigaldatud, mis tõmmatakse pühkimise ajal lahti või suisa välja.

«Kamina-, ahju- ja pliidiuksed ning siibrid tuleb kinni panna. Kui katusel on käidud ja hakkab sees töö, tuleb pühkimise ajaks kõik siibrid lahti teha – vastasel korral lööb mustuse tuppa,» õpetas Võhandu.

Võhandu arvates ei ole mõistlik enne korstnapühkija külaskäiku kodu läikima lüüa, sest hilisemast koristusest ei pääse niikuinii. «Ma tõesti ei vaata, kas kellelgi kuskil must sokk vedeleb,» muheles mees. Valged nahast diivanid tuleks eemale tõsta, eriti oluline on kinni katta koduelektroonika – kvaliteetsed stereosüsteemid jne.