Soomlased panevad valmistoidu isegi jõululauale

Saarioineni Eesti tehases toodetud valmistoidud.

FOTO: Liis Velsker

Soome toidukontserni Saarioineni Eesti tehase juhatuse liige Märt Vilbaum nentis, et Eesti ja Soome toidukultuur erineb suuresti – põhjanaabrid ostavad valmistoitu hinnanguliselt kümme korda rohkem.

«Tarbitavate koguste vahe on ikka väga suur. Ma julgeks öelda, et uuringute järgi pea kümnekordne,» sõnas Vilbaum. Ta selgitas, et soomlased söövad näiteks Saarioineni maksavormi aastast 1960, mistõttu on nende valmistoidukultuur olnud hästi pikaajaline. Eestis hakati valmistoitu pakkuma alles alates 1995. aastast.

Valmistoit on Soomes muutunud traditsiooniliseks. «Jõululauale panevad soomlased ikka maksavormi ja porgandi- või kaalikavormi. Soomlane pigem ostab need toidud, kuna teab, et võib Saarioineni toodangut usaldada. Nii saab ta kergema vaevaga jõululaua kaetud,» rääkis juhatuse liige.

Lätis ei teata valmistoitudest seevastu midagi. «Valmistoitu Eestis ikkagi teatakse, kuigi sõimatakse, aga Lätis pole isegi midagi sõimata, sest seal valmistoitusid peaaegu polegi,» nentis Vilbaum. Ta tõi välja, et Saarioinen turustab Lätti kolme sorti tooteid: salateid, pannkooke ja võileibasid.

Saarioineni kontserni müügitulud olid eelmisel aastal 334 miljonit eurot ja puhaskasum ligi 2 miljonit eurot. Eesti tehase käive ületab sel aastal 9 miljonit eurot. Aastamaht on Saarioineni Eesti tehases planeeritud 6 miljonit kg, kuid täita õnnestub sellest vaid pool. «Müügimahud jäävad Eesti turul paratamatult väikseks. Inimesed ei osta kaupa,» nentis Vilbaum.

Valmistoitude turuosast on Saarioineni käes Soomes 39 protsenti. Eestis on Saarioineni käes hiljutise uuringu järgi 30 protsenti valmistoitude turuosast. Uuring hõlmas ainult pakendatud toite.

Saksamaa odavmüügikaupluste ketile Lidl toodab Saarioinen nelja suppi: spinati-, liha-, kana- ja forellisuppi.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles