Talvised ilmaolud kasvatavad kindlustusjuhtumite arvu

Lume alla mattunud autod Tallinna kesklinnas.

FOTO: Mihkel Maripuu.

Harjumatult lumine ja külm talv on andnud tublisti tööd kindlustusfirmadele, sest lume ja jää tõttu on kannatanud nii inimesed ise kui nende vara.


Eeskätt on mitmekordistunud autokahjude arv. Seesami vanemkahjukäsitleja Merle Lindre sõnul on tüüpiliseks juhtumiks teelt väljasõit jäisel ja lumepudrusel teel. «Juhid pidurdavad küll, aga pidama ei saada ja libisetakse otsa kas teisele autole, puule või lausa majale. Sagenenud on ka avariid, kus kõrvalteelt peateele välja sõites ei suudeta sõidukit õigeaegselt peatada. Juhtub ka, et tagurdatakse lumehange, aga selgub, et lumehange sees on parkiv auto,» ütles Lindre.



Maanteel sõites on kahjude põhjustajaks eessõitva auto ratta alt või veoauto koorma pealt lendavad jäätükid. Praeguste ilmaolude puhul on kahjukäsitleja sõnul pikivahe hoidmine äärmiselt oluline.

«Jää ja lumi on ju nähtused, mille olemasolu kellelegi iseenesest kahju ei tekita. See, kas midagi juhtub, sõltub olulisel määral inimestest ja nende käitumisest. Iga autojuht võiks oma sõidustiili ilmaoludele kohandada ja jala raskust gaasipedaalil kontrollida. Parkides oleks kasulik korra ka üles vaadata, et ei oleks katustelt kukkuvate jääpurikate ohtu. Otseselt jääpurikate kukkumisest tekkinud kahjusid on tänaseni Seesamis registreeritud ainult üks, aga tõenäoliselt sulailmade saabudes tuleb neid juurde,» arvas kahjukäsitleja.

Eelmisel talvel registreeriti Seesamis otseselt jää ja lume poolt tekitatud kahjusid, kus jääpurikad või lumekamakad kukkusid maja katustelt sõidukitele, kokku 11.

Lumerohke talve puhul võivad peale autode kannatada ka ehitised. Kui lund on väga palju ja seda katuselt alla ei lükata, pressib sulamise vesi tihtipeale tuppa ja rikub ka siseviimistluse ja mööbli,» hoiatas Lindre.

Ergo Kindlustuse kommunikatsioonijuhi Anu Vahtra-Hellati sõnul pole Ergole esialgu jääpurikate tekitatud kahjudest teatatud, kuid see võib esimeste sulailmade saabudes muutuda. Praegu on probleemiks lumiste ja libedate teede tõttu kukkumised, lume raskuse tõttu katuste kahjustumine ning lumesulavee tekitatud kahjustused siseruumides.

«Viimane annab sageli märku kehvast ehituskvaliteedist. Seni enim on teatatud katusele kogunenud lume sulavee tekitatud kahjudest - umbes 20 korral ja lume raskusest põhjustatud kahjudest kahel juhul,» ütles Vahtra-Hellat.

Detsembris ja jaanuaris on laekunud libeduse tõttu kukkumise teateid kuus, mis on kümme protsenti kõikidest õnnetusjuhtumikindlustuse kahjuteadetest. See number on samas suurusjärgus eelmise aastaga.

Ergo varakahjude osakonna juhataja Erko Makienko sõnul on viimastel päevadel olukord stabiliseerunud, iga päev laekub kaks-kolm teadet lumesulavee ja lume tekitatud kahjustuste kohta. Ergo on esimesed raske lume tekitatud kahjud juba hüvitanud, summad jäävad 10 000 krooni piiresse. Libeduse tõttu kukkumiste kahjude keskmine suurus jääb 6000 krooni piiresse.

Ergo transpordikahjude osakonna juhataja Rain Tomingase sõnul sõltub sõidukikahjude puhul kahju suurus vigastuse ulatusest ja võib jääda vahemikku paarist tuhandest, kui purikas kukub auto klaasi ja vigastada saab ainult esiklaas, kuni isegi saja tuhandeni, kui suurem lume kogus kukub auto katusele ja kapotile, mille tulemusena on kogu katus sisse muljutud ja ka muud kere detailid vigastatud. Eelmisel aastal toimunud kahe kahju korral oli kahju suurus vahemikus 20 000 kuni 30 000 krooni.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles