Kannatanu: oleksin pidanud laskma autol maha põleda

Vaabo Annus näitab oma tööautot, mis on juba kolm kuud õnnetult paigal seisnud.

FOTO: Liis Treimann

Süttinud auto omanik kahetseb, et hakkas ise kustutama. Põlenuks sõiduk ära, oleks see kinni makstud, nüüd peab ta seisva auto eest kindlustusmakseid tegema.

Kui Vaabo Annus kümme aastat vana diislikütusel töötava Mazda B2500 väikekaubikuga 25. juunil Tartu poole sõites valgusfoori ees seisma jäi, arvas ta, et tossab tema ees peatunud sõiduk. «Kui eesolev auto ära sõitis, märkasin, et suitsu tuleb hoopis minu auto kapoti alt,» rääkis üks osaühingu Ahti All omanikke. Mehe sõnul tegi ta seejärel saatusliku vea. «Kapoti avades põlesid juhtmekomplektid poole meetri kõrguse leegiga. Haarasin autost tulekustuti ja kustutasin põlevad juhtmed ära,» selgitab ta juhtunut.

Seejärel helistas Annus kindlustusagendile, kes andis talle kohe kolme remondifirma aadressi, mida tema kindlustusfirma If Kindlustus soovitas. Samal päeval ehk 25. juunil viis mees auto Tallinnas Peterburi teele remonti. Kindlustusfirma nõustus suhteliselt kiiresti remondihinna kalkulatsiooniga – ligi 3000 eurot. Juuli esimesel päeval sai mees teada, et kindlustushüvitise eeldatav suurus on heaks kiidetud ja tal tuleb tasuda vaid omavastutus, ligikaudu 200 eurot.

Kaks nädalat pärast õnnetust hakkas autoomanik tüütama remondimehi küsimusega, millal vajalikud osad saabuvad ja millal ta sõiduki kätte saab. Ta teeb seda tänaseni, mil auto remonti viimisest on möödunud juba kolm kuud.

Juhtmekomplektist, mis Mazda keskuse kaudu 1. juulil telliti, on nüüd lõpuks pool kohale saabunud. Millal ülejäänu tuleb, pole täpselt teada. Soome kesklao andmetel on seda loota oktoobri alguseks.

Vahepeal on õnnetu autoomanik rääkinud If Kindlustusega, kus auto kindlustatud on. «Minu imestuseks vastati mulle, et neil pole üldse kehtestatud tähtaega, millise aja jooksul auto korda saama peaks. Seega võib sõiduk seista veel väga pikka aega. Põlengu kahju suurust remontijad väga täpselt ei tea, sest kuumus võis liiga teha veel mõnele elektroonilisele osale, nagu näiteks turvapadjad.»

Autoomanik kannatas veel kaks nädalat ja siis otsustas kindlustusseltsilt küsida, kas poleks võimalik tema kasko- ja liikluskindlustus remondi ajaks peatada. Selle peale tuli kiire vastus : «Ei, meil sellist asja ei tehta.»

Järgmise käiguna pöördus mees tarbijakaitseametisse, kus tehti talle kohe selgeks, et seal kindlustusasjadega ei tegeleta. Samas ei osatud öelda, kuhu kannatanu abi saamiseks pöörduma peaks.

Järgmisena tegi mees oma kindlustusagendi kaudu Ifile pakkumise, et kui auto ükskord remondist välja tuleb, siis võiks pikendada tema kasko- ja liikluskindlustust selle aja võrra, kui ta sõidukit kasutada ei saanud. Selle peale öeldi kindlustusvõtjale, et seda varianti tasub kaaluda.

Jäik suhtumine

Annus oli nõus oma juhtumist rääkima kahel põhjusel. Esiteks usub ta, et see võiks olla õpetlik neile, kes võtavad autole kaskokindlustuse nii-öelda sundkorras ehk seda liisides, aga ka neile, kes seda autot ostes vabatahtlikult teevad. «Sellise kümme aastat vana, aastase kaskokindlustusega auto oleks võinud lasta rahulikult maha põleda, sest siis oleks turuväärtus mulle ehk välja makstud, ehkki kindlustuslepingu mingite tingimuste kohaselt võib kindlustaja kõigest ilma jääda, kui ta kindlustatud vara päästmiseks midagi ette ei võta. Ausalt öeldes mul selline mõte korraks pähe tuli pärast kustuti haaramist,» räägib ta.

Viimasena on mees teinud kindlustusele ettepaneku, et nad võiks talle praegu sõiduki turuväärtuse kinni maksta ja siis hiljem auto kordatehtuna ise maha müüa. Aga see ei tulevat jällegi kõne alla. Nimelt on kindlustusfirmal reegel, et kui kahjustuse suurus on alla poole turuväärtusest, siis sõidukit kinni ei maksta.

Juhtunust teeb Annus järelduse, et kindlustusfirma on teinud endale kasulikud reeglid, mis ei arvesta karvavõrdki kliendi huvidega, kes ausalt käituda üritab. Seetõttu ei tea ta, kuidas uuesti samalaadsesse olukorda sattudes toimima peaks. Hoiatuseks peaks see olema kõigile autoomanikele, kes kindlustusfirmadega lepinguid teevad.

Kommentaar

Andre Nõmm

finantsinspektsioon finantsteenuste järelevalve divisjoni juht

Kaskokindlustus on vabatahtlik kindlustus, mida reguleerib kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel sõlmitud kindlustusleping. Seega, vabatahtliku kindlustuse puhul on kindlustusleping see, millega on kindlustussuhe ära määratud.

Kindlustuslepingu oluline osa on kindlustustingimused, kus on märgitud kindlustusvõtja õigused ja kohustused, muuhulgas kindlustusandja tegevus kahjude hüvitamisel ehk praegusel juhul see, mil viisil ja millise aja jooksul kindlustatud ese taastatakse või hüvitatakse. Seega, tähtaeg, mille jooksul hüvitab kindlustusselts kahju, on sätestatud kindlustuslepingus, mida praegusel juhul tuleks hinnata.

Ajapiirang hüvitamisele on sätestatud võlaõigusseaduses, mis sätestab kindlustusandja täitmise kohustuse kindlustusjuhtumi puhul. Seaduse järgi peab kindlustusandja oma kohustused kindlustusvõtja ees täitma pärast kõigi vajalike toimingute tegemist. Seadusandja ei ole reguleerinud, millised vajalikud toimingud on ja kuidas nendeni jõutakse.

Sõltumata eespool öeldust peab kindlustusandja täitma oma kohustused, kui kindlustusvõtja nõuab kahe kuu möödumisel kindlustusjuhtumist teatamisest temalt selgitust, mis põhjusel vajalikud toimingud veel lõpetatud ei ole.

Kui kindlustusandja kohustuste täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalikke toiminguid ei ole lõpetatud ühe kuu jooksul pärast juhtumist teatamist, võib kindlustusvõtja nõuda kindlustuselt selle kohustuse arvel raha ulatuses, mida kindlustusandja vastavalt asjaoludele peaks minimaalselt maksma.

Mis puudutab vabatahtliku kindlustuse puhul kindlustusmaksete tasumist, samuti lepingu ülesütlemist, tuleb kohaldamisele eelkõige kindlustusleping ja selles kokkulepitu. Võlaõigusseadus sätestab lepingu täitmise pärast kindlustusjuhtumi toimumist, kuid kuna tegemist ei ole imperatiivse normiga, on kindlustuslepinguga õigus kokku leppida teisiti, kui siin sätestatud.

Seaduse § 493 lõike 2 järgi võib pärast kindlustusjuhtumit kumbki lepingupool lepingu üles öelda ühe kuu jooksul kahju kindlakstegemise toimingute lõppemisest. Kindlustusandja peab lepingu üles­ütlemisest kuu aega ette teatama. Kindlustusvõtja võib sel põhjusel lepingu üles öelda niimoodi, et see lõpeb hiljemalt jooksva kindlustusperioodi lõpuks.

Kokkuvõtvalt tuleb kaskokindlustuse juhtumitel vastuste saamiseks tutvuda kindlustuslepingu lisades olevate kindlustustingimustega, kuid seaduses on teatud piirid, milleni tähtaeg ulatuda võib. Samas peab kindlustusandja kindlustusvõtjale arusaadavalt põhjendama, miks remont või hüvitamine viibib, ja seda sõltumata eespool nimetatud seadustest.

Finantsinspektsioonil on võimalik esitada tarbija kaebuse alusel finantsasutusele järelepärimine lisaselgituste saamiseks ning kontrollida, kas finantsasutuse tegevus vastab Eestis kehtivatele seadustele. Kui on konkreetne kaebus kellegi kindlustusandja tegevuse kohta, siis vajame edasiseks tegevuseks vastavasisulist avaldust ning luba edastada saadud kaebus asjasse puutuvale teenusepakkujale.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles