Kardioloog: mehed jätavad ravimid võtmata ja trombi oht kasvab

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Eesti regionaalhaigla südamearst Margus Viigimaa.
Põhja-Eesti regionaalhaigla südamearst Margus Viigimaa. Foto: Marina Puškar

Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa sõnul ähvardab eesti mehi aina suurem trombi tekkimise oht, kuna nood ei tarvita kirjutatud retseptiravimeid.

Tänasel Eesti Tervise Fondi korraldatud konverentsil «Mees ja tervis» rääkis Viigimaa, et kui ajalugu vaadata, siis kiire vere hüübimine on kasulik. «Mehe ülesanne oli jahil käia ja toit lauale tuua. Ellu jäid need, kel veri hästi hüübis,» sõnas ta.

Ent viimasel sajandil on rahvatervis Viigimaa sõnul jõudnud sinnani, et arteriaalse tromboosi ohud on muutunud meestel järjest suuremaks. «Nüüd on see probleem ning neil, kellel veri kiiremini hüübib, tekivad sagedamini ajuinsuldid, infarktid,» sõnas professor ja märkis, et selle vältimiseks üritatakse kasutada mitmeid meetmeid, nagu kalamaksaõli manustamine jms. 

Viigimaa nentis, et kui mehel tekib rindkeres valu, siis ei ole kohe teada, millest see täpselt tingitud on. Tuleb kasutada magnetresonantstomograafiat ja arvestada lisanduvaid riske nagu kõrge vererõhk jm. «Kui tromb arteris tekib, siis esimeste tundide jooksul on ta valdavalt trombotsütaarne,» kommenteeris arst.

Ta rääkis, et küsimusele, kas aspiriin hoiab ära veresoonkonnahaigusi, on teaduslikult väga erinevaid lähenemisi. Osades riikides arvatakse, et 50ndates ja 60ndates eluaastates naised peaksid saama lisaks aspiriini. Kuid üldine praktika näitab, et apiriini tarvitamist vähendatakse.

Ei võta retseptiravimeid

«Uuringud näitavad, et aspiriini tarvitamine küll vähendab ägedaid esinemisi ja atakke, aga veritsusoht suureneb ja seetõttu me peame iga konkreetse inimese juures mõtlema, mis on tema riskid – kui suur on verejooksu risk ja kui suur on potentsiaalne kasu,» rääkis Viigimaa. Ta märkis, et suur on risk näiteks diabeedihaigetel.

Samas kipuvad eesti mehed ka kaksikravi puhul, kus kasutatakse aspiriini ning retseptiravimeid tikagreloor ja prasugreel, viimased võtmata jätta, toonitas Viigimaa.

«Aspiriini küll usutakse, aga kirjutatud retseptiravimid jäetakse välja ostmata. Mõni arvab, et on neid juba piisavalt saanud. See on väga ohtlik olukord, kus patsient jätab vajalikud ravimid võtmata,» selgitas Viigimaa. Tema sõnul näitavad uuringud, et kui kaksikravist üks osa ära jääb, siis trombi tekkimise oht on väga kõrge.

Umbes neljandik patsientidest ei saa võtta ka pikka aega aspiriini, kuna tekib haavandite oht. «Mina küsin patsiendilt, kas ta õuna, hapukapsast ja šampust saab süüa ja juua. Kui ta seda ei saa, siis suure tõenäosusega tekib aspiriini tarvitades kaksteistsõrmiksoole haavandid,» sõnas Viigimaa. Ta tõdes, et kui aspiriinravi katkestada, siis paraku infarktirisk oluliselt suureneb. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles