Viasati töötajad püüdsid valeinfoga teenust müüa

Alo Savi on nördinud, et Viasat püüdis talle pettusega oma tooteid müüa.

FOTO: Sille Annuk

Nädala alguses said Tartumaa inimesed satelliit-tv pakkujalt Viasat telefonikõnesid, kus anti valeinfot, et analoogtelevisiooni väljalülitamise järel kaob pilt ka digitüüneriga teleritest, kui uut antenni ei osteta.

Segadusse ajava vestluse pidas teisipäeval Viasatist helistanud naisega maha Võru kandis maja omav Alo Savi. Päev varem olid sarnase kõne saanud ka tema vanemad. «Öeldi, et helistatakse Viasatist ja tegemist on digilevi aukude uuringuga. Küsiti, milline antenn mul on ja milline telekas,» kirjeldas Savi kõne algust.



Jutu edenedes teatas Viasatist helistanud naine, et Savi peaks ikkagi katuseantenni välja vahetama, sest analoogtelevisiooni väljalülitamise järel selle aasta juulis kaob praegu nähtav pilt ära.



Seda hoolimata sellest, et mees on endale soetanud digiteleri ja näeb praeguse antenniga kõiki tasuta kanaleid suurepäraselt.



Viasat ei oska selgitada


Savi vanematele, kes vaatavad pojaga sarnaselt tasuta kanaleid digiteleri ja tavaantenni abil, ennustas Viasati esindaja aga, et praegused tasuta kanalid hakkavad järk-järgult kaduma. Näitena tõi ta hiljuti vabalevist kadunud TV 6.



Saamaks selgust, kas tõesti tuleb veel enne suve tulekut antenne vahetama hakata, helistas Savi omakorda digilevi infoliinile. Ilmnes, et Viasati esindajad olid andnud valeinfot ning tal ja tema vanematel, kes juba korralikku digipilti näevad, pole mingit põhjust hakata katuseantenne vahetama või mõne teenusepakkujaga liituma.



Viasat Eesti turundusjuht Pavel Maskaljun kinnitas Postimehele antud kommentaaris samuti, et kui inimene praegu digiboksi või digivalmidusega teleriga tasuta kanaleid näeb, ei teki probleeme ka pärast 1. juulit. Mis põhjusel Viasati töötajad Savile ja tema vanematele vastupidist väitsid, ei osanud Maskaljun öelda, kuid lubas asja uurida.



Ületas hea tava piirid

Seda, et praegu on Viasatil käimas telefonimüügikampaania, Maskaljun ei salanud: «Meil on oma meeskond, kes helistab inimesed korra kuus läbi.»



Kõnede eesmärk on turundusjuhi sõnul jagada infot, uurida, milliseid lahendusi inimesed kasutavad ja kas nad on oma teenusepakkujatega rahul. «Kui nad ei ole rahul või nad ei ole endale digiboksi soetanud, siis pakume ka oma teenuseid,» rääkis Maskaljun.



Eesti digitaaltelevisioonile üleminekut juhtiv Jüri Pihel pidas Savi ja tema vanematega toimunut heaks näiteks sellest, et tarbija peab müüjate väidetesse alati kriitiliselt suhtuma. «Müüja juttu ei saa kunagi sajaprotsendiliselt uskuda, sest igal müüjal on oma motiiv,» sõnas ta. Pihel lisas, et Viasat on varemgi «leidlikul» moel oma tooteid ja teenuseid pakkunud.



Pihel pidas hea tava piiri ületavaks ka seda, et Viasat tegi uuringu sildi all hoopis turundust. «Sellised uuringud on tegelikult müügiedendustöö ja inimene ei pea nendele küsimustele vastama,» kinnitas Pihel. Ametlikke digileviuuringuid teeb Piheli sõnul vaid TNS Emor ja praegu ühtegi sellist uuringut käimas pole.



Digitelevisioon


•    Digi-tv on uue põlvkonna televisioon, mis kasutab televisioonisignaalide edastamiseks digitaal­set signaali.



•    Selle aasta 1. juulil lülitatakse välja kõik analoogsaatjad ning kogu Eestis levib ainult digi-tv.



•    Selleks kuupäevaks peaksid kõik katuse- või toaantenniga televaatajad varustama end digi-tv vaatamiseks vajalike seadmetega – digiboksi või digivalmidusega teleriga.



•    Kaabeltelevisiooni ja satelliittelevisiooni kliente digitelevisioonile üleminek tehnilises mõttes ei puuduta, sest selle eest vastutab teenusepakkuja.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles