Vabatahtlikule pandisüsteemile pole riigikogulaste seas toetajaid
14. jaanuar 2010, 09:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogus napib toetust Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluvate Toomas Tõniste ja Erki Noole ideele muuta joogitaara pandisüsteem vabatahtlikuks.
Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimehe Noole sõnul hakkab keskkonnakomisjon pakendiseaduse muudatusi, mille üheks punktiks on ka pandisüsteemi muutmine vabatahtlikuks, hääletama esmaspäeval.
Ületuleval nädalal peaks ettepanek jõudma suure tõenäosusega riigikogu suurde saali. Nool avaldas lootust, et ideed toetavad IRLi saadikud ning lisandub inimesi ka teistest erakondadest.
Postimees küsitles keskkonnakomisjoni kuuluvaid teiste erakondade liikmeid ning kõik nad kinnitasid, et on pandisüsteemi vabatahtlikuks muutmise vastu. Saadikute hinnangul kukuks pandisüsteem kokku ning inimesed hakkaksid õlle ja karastusjookide taarat taas massiliselt loodusesse viskama.
«Kõik pingutused selleks, et inimesed pakendid tagasi tooks, on otseselt kasulikud metsaalustele. Teisalt on see tooraine, mida saab uuesti kasutada,» lausus roheliste ridadesse kuuluv keskkonnakomisjoni esimees Mart Jüssi. Tema sõnul on pandisüsteem suunatud just sellele, et võimalikult palju taarat tagasi korjata, sest inimestel on pandi näol selleks stiimul.
Pandisüsteemi vabatahtlikuks muutmise vastu olid ka rahvaliitlane Villu Reiljan, keskerakondlane Rein Ratas ja sotsiaaldemokraat Mark Soosaar. «See idee ei vääri hetkegi kaalumist, see on ühishuvisid ja loodushuvisid täielikult eirav,» prahvatas Reiljan.
Ka reformierakondlasest riigikogulane Tõnis Kõiv ja tema erakonnakaaslasest keskkonnaminister Jaanus Tamkivi on pandisüsteemi vabatahtlikuks muutmist kritiseerinud.
Nool ja Tõniste viitavad sellele, et pandisüsteemi haldab monopolina Eesti Pandipakend OÜ, mis surub hulgifirmadele ja tootjatele peale kõrgeid käitlustasusid. Väidetavalt eelistaksid firmad maksta palju väiksemat tasu taaskasutusorganisatsioonidele, kes tegelevad prügikonteineritega.
Tõniste hinnangul on praegune pandisüsteem keskkonnale kahjulik ja seda seisukohta toetab Euroopa praktika. «Meie eelnõu näeb ette kohustuse koguda taara kokku kas pandisüsteemis või teiste taaskasutusorganisatsioonide kaudu, ja see on keskkonnale palju kasulikum,» selgitas ta.
Ta lisas, et pandipakendi süsteemiga liitumata jätmine ei tähenda, et ettevõte ei pea oma pakendeid kokku koguma. Ta saab seda siis aga teha ka mõne teise firma kaudu.
Praegune pandisüsteem kogub Tõniste sõnul kogu prügist kokku vaid 5–15 protsenti ja pandimärgiga pudeleid pole kogutud sugugi rohkem kui teisi.
Noole sõnul ei kuku pandisüsteem vabatahtlikuks muutumise korral kokku ning ka keskkond ei saa kahjustatud. Küll aga rõhutas ta, et tarbija maksab praegu kinni kõrge käitlustasu ja kaubad on selle võrra kallimad.
Eesti Pandipakend OÜ omanikeks on Eesti Kaupmeeste Liit, Karastusjookide Tootjate Liit, Eesti Õlletootjate Liit ning Karastusjookide ja Õlle Importööride Liit.
Nii Pandipakendi omanikud kui ka keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek on kinnitanud, et vabatahtlikkuse seadustamine kukutaks süsteemi.