Laulva revolutsiooni aja toolid

Pilkupüüdev «Troon» (1989) Autor Ivi-Els Schneider Nõukogude ajal pakkus mööblikunstnikele rõõmu näitusetööde kavandamine, sest tootmisse võeti vaid üksikuid esemeid, kuna ühele kuuendikule planeedist kõlbas kõik, mis oli naelakastist pisut parem. «Toolid on minu silmis kui mööblieriala kroonitud kuningad – väga vahvad ja ühtlasi ka keerukad esemed. Mul tekkis siis tahtmine teha tookord näitusele «Tool on tool» mitte mingit disainiimet ega keerulise konstruktsiooniga asja, vaid tõsta klassikaline puidust tool kui ülim mööbliese troonile,» meenutab Schneider.

FOTO: Priit Simson

Kaheksakümnendate lõpuaastatel toodeti Eestis palju lihtsakoelist mööblit, samas tehti ka väga põnevaid näitusetöid.



Kunstiteadlase Krista Kodrese hinnangul vallandus sel kümnendil energia uue põlvkonna esemekujundajatel, keda sidusid mööbli kui kunstieseme ja vormi kui omaette ruumikujunduse objekti idee.



«Neid ei paelunud minimalistlik modernism, sest see oli igav ja anonüümne, vaid soov rõhutada art design’i põhimõtete valdavust ja käsitleda tarbeeset eelkõige efektse kunstiteosena, mille funktsioon polnud oluline,» ütleb Kodres.



Arter esitleb valikut pöördelisel ajal sündinud toole-ruumiobjekte, mida huvilised saavad oma silmaga vaadata Soolalao keldrisaalis arhitektuurimuuseumi mööblikollektsiooni näitusel.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles