Laulva revolutsiooni aja toolid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ärevil «Ämblik» (1989) Autor Tea Tammelaan Tooli tegemisele inspireerisid noort sisearhitekti tema keldriateljees elavad ämblikud. «Alati kui ma tule põlema panin, tulid nad töölauale uudistama, mida teen. Imetlesin nende nõtket liikumist ja konstruktsiooni. Tahtsin katsetada, kas sarnane konstruktsioon ka tooli puhul töötab,» kõneleb Tea Tammelaan. Tooli metallosa aitas tal valmistada isa, istmekate sai mahajäetud majast leitud vanast plüüskasukast, silmad atlaspaelast. Tol ajal polnud ju igasuguseid materjale nii vabalt saada.

FOTO: Priit Simson

Kaheksakümnendate lõpuaastatel toodeti Eestis palju lihtsakoelist mööblit, samas tehti ka väga põnevaid näitusetöid.

Meeldiv «Mefisto» (1989) Autor Eero Jürgenson «Mõte polnud teha vanakuradi moodi tooli, vaid hiljem pandud nimi «Mefisto» mõjutab pisut tulemust. Oma jälje mõtlemisse jättis Kaljo Põllu korraldatud etnograafilistel ekspeditsioonidel Venemaal elavate soome-ugrilaste juures kogetu ja nähtu,» tutvustab Jürgenson. Tooli «sarved» ja «ribiosad» on voolitud kasepuust, tumedaks peitsitud seljatugi on kaetud tammespooniga ja iste veisenahaga, jalaosa on valmistatud painutatud metallist.

FOTO: Priit Simson

Pilkupüüdev «Troon» (1989) Autor Ivi-Els Schneider Nõukogude ajal pakkus mööblikunstnikele rõõmu näitusetööde kavandamine, sest tootmisse võeti vaid üksikuid esemeid, kuna ühele kuuendikule planeedist kõlbas kõik, mis oli naelakastist pisut parem. «Toolid on minu silmis kui mööblieriala kroonitud kuningad – väga vahvad ja ühtlasi ka keerukad esemed. Mul tekkis siis tahtmine teha tookord näitusele «Tool on tool» mitte mingit disainiimet ega keerulise konstruktsiooniga asja, vaid tõsta klassikaline puidust tool kui ülim mööbliese troonile,» meenutab Schneider.

FOTO: Priit Simson



Kunstiteadlase Krista Kodrese hinnangul vallandus sel kümnendil energia uue põlvkonna esemekujundajatel, keda sidusid mööbli kui kunstieseme ja vormi kui omaette ruumikujunduse objekti idee.



«Neid ei paelunud minimalistlik modernism, sest see oli igav ja anonüümne, vaid soov rõhutada art design’i põhimõtete valdavust ja käsitleda tarbeeset eelkõige efektse kunstiteosena, mille funktsioon polnud oluline,» ütleb Kodres.



Arter esitleb valikut pöördelisel ajal sündinud toole-ruumiobjekte, mida huvilised saavad oma silmaga vaadata Soolalao keldrisaalis arhitektuurimuuseumi mööblikollektsiooni näitusel.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles