E-kirjade jälgimine pole ilmtingimata töötaja järel nuhkimine

FOTO: Caro / Scanpix

Andmekaitseinspektsioon juhtis hiljuti tähelepanu sellele, et mingil moel jälgivad tööandjad oma töölisi niikuinii ja selle teeb lihtsamaks kaasaegse tehnika igapäevane kasutamine.

Inspektsiooni juht Viljar Peep märkis hiljuti ETVs esinedes, et igas korralikus arvutisüsteemis on viirusetõrje, mis juba automaatselt e-kirju kontrollib ja osad neist välja viskab.

Varem andmekaitseinspektsiooni juhtinud ja praegu infoturbega tegeleva CERT Eesti juhataja Hillar Aarelaid arvas, et viiruste tõrjumise eesmärgil e-kirjade ja internetiliikluse jälgimist ei saa pidada töötajate järel nuhkimiseks. Sellist jälgimist teevad robotid, kes ei saa ka aru kirjade ja veebilehtede sisust, vaid, kes otsivad viirustele viitavaid koodijuppe.

Samas tunnistas Aarelaid, et temagi kõrvu on jõudnud kuulujutte, et tööandjad nuhivad arvuti abil töötajate järel kõikvõimalikul moel. Kuni selleni välja, et boss hoiab kogu päeva sekretäril silma peal läbi arvutisse sisseehitatud veebikaamera.

Selliste juttude levimise taga on Aarelaiu sõnul teadmatus ja see, et on väga raske inimestele selgitada, kuidas arvuti töötab, mis on internet ja mis toimub ühe juhtme sees.

Teisalt võib hirmu jälgimise ees suurendada ka see, et töö ajal ja tööandja antud vahenditega aetakse isiklikke asju. Loomulikult on see vastumeelt, kui oled sõpradele töömobiililt helistades limiidi lõhki rääkinud ja tööandja nõuab kõnede eristust, tõi Aarelaid lihtsa näite.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles