Lumerookimine võib tervisele liiga teha

Hoogne lumerookimine võib treenimata inimesele tuua nii seljavalud kui südamepekslemise.

FOTO: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Mõnel soojal talvel pole vaja lumelabidat välja otsidagi, kuid tänavu on ilmselt oluliselt suurenenud nende inimeste hulk, kes peavad lumekühveldamisega ülepingutamise tõttu lausa arsti poole pöörduma.

Statistikat selle aasta kohta veel pole, kuid näiteks 2007. aastal pöördus ainuüksi USAs arsti poole 118 000 inimest, kes olid endale lund kühveldades viga teinud, vahendas Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal

Novaator

Livescience`it.

«Kui te regulaarselt trenni ei tee, pole teie keha harjunud füüsilise koormusega ning oht end lund kühveldades vigastada on väga suur,» ütles Susan Wainwright Philadelphia Tehnikaülikoolist.

«Lihasevenitused ja seljavigastused on tavalised, kuid lumekühveldamine on ka suur koormus südamele ning võib viia infarkti tekkeni,» lisas ta.

Wainwrighti sõnul tuleb inimestel mõista, et lumekühveldamine on sportlik tegevus, mistõttu on mõistlik lihased enne üles soojendada. Kasutada tuleks ka ergonoomilise käepidemega ning kerget lumelabidat. Üks labidatäis lund võib kaaluda kümme kilo ning kui sellele lisandub veel mitu kilo labida raskust, on vigastused kerged tulema.

  • Mõistlik on lund enda ees lükata, mitte tõsta.
  • Kui on siiski vaja lund tõsta, siis ei tohiks labidat üle koormata ning tõstmiseks tuleb kasutada pigem jala- kui seljalihaseid. Labidas tuleb maast üles tõsta kõverdatud põlvedega ning selg ei tohi olla kumer.
  • Lund labidalt maha visates tuleb vältida pöördega ja liiga suure hooga viskamist.
  • Mõistlik on teha puhkepause. Iga viieteist minuti järel tuleks puhata, selga sirutada ning juua, et keha liiga palju vedelikku ei kaotaks.
  • Oluline on ka kuulata oma keha. Kui ilmnevad valud, ebamugavustunne rinnus või hingeldamine, siis tuleb teha paus või töö lõpetada.
Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles