Ravijuht: vaimuhaigete vabastamine on ohtlik

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mustkunstnik Jim Bentley näitab hullusärgist vabanemise trikki
Mustkunstnik Jim Bentley näitab hullusärgist vabanemise trikki Foto: AP / Scanpix

Viljandi haigla ravijuhi Enno Kase sõnul kasvab kurja teinud vaimuhaigete haiglavälisele sundravile saatmisega oht ümbruskonnale.


Kommenteerides riigikogus teist lugemist ootavat seaduseelnõu, mis lubaks kohtus süüdimatuks tunnistatuid psühhiaatriahaiglasse saatmise asemel vabadusse jätta, ütles Kase, et hästi keeruline on kellegi käitumist ette näha ja selle eest vastutada.

«Ilmselt peaks igale sellesuunalisele otsusele eelnema laialdane ühiskondlik diskussioon, milliseid riske ühiskond, eriti lähiümbruskond kanda soovib,» rääkis ühtlasi Jämejala psühhiaatriakliinikut haldava Viljandi haigla juhatusse kuuluv Kase Postimees.ee'le.

«Praegu on retsidiivsus ehk kordusravile sattumine ligikaudu üks kümnele. Kui potentsiaalseid ohtlikke haigeid on ühiskonnas palju liikvel, kasvavad vastavalt ka riskid.»

Tema sõnul ei tohi seadustada kurja teinud vaimuhaigete psühhiaatriahaiglast välja, ambulatoorsele ravile lubamist ilma, et ühiskond teadvustaks kasvavaid riske.

Teiseks peab ühiskond olema Sepa väitel kindel, et loodav hooldusvõrgustik suudab haigete järele valvata ja nende riske hinnata.

«Sooritatud teo raskus ja haiguse raskus ei ole üks-ühesed. See tähendab seda, et moosivaras võib olla raskelt haige ja vajada pikaajalist/statsionaarset ravi, samas raske teo toimepanija võib olla meditsiinilises mõttes kergema haigusvormiga.»

Kui palju Jämejala praegustest patsientidest võiks saata ambulatoorsele ravile, sõltub Kase sõnul ühiskonna riskitaluvusest ja riskihindamisest. «Paratamatult probleeme tekib ja keegi ei tea täpselt, kui raskeid ja kui sageli. Seetõttu on ka väga raske öelda, milline on võimalik ambulatoorse ravi arv - see sõltub sellest, kui suuri riske võtta soovitakse.»

Kase sõnul on nende haigla vajadusel valmis enda võimsusi vähendama, kui ambulatoorse sundravi seadustamise tõttu peaks haigete arv ja ravimaht oluliselt vähenema.

Kui praegu saadab kohus kurja teinud, kuid süüdimatuks tunnistatud inimesed Jämejala psühhiaatriahaiglasse, siis riigikogus teist lugemist ootav eelnõu tahab anda õiguse osa neist vabadusse lasta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles