Katustelt koristamata lumi võib märtsis sulaga saatuslikuks saada

Протекла крыша? Страховка не при чем!

FOTO: Priit Simson

Kümned ettevõtjad korstnapühkijatest haldus­firmade ja ehitusettevõtjateni teenivad praegu katustelt lund eemaldades kenakese lisakopika, ent suur osa majaomanikest ei raatsi teenust tellida ja nii ähvardab märtsis katuseid kokkukukkumine.



Nädalavahetuseks lubatud karmid tormid ähvardavad maju senisest veelgi suuremate lumekoormustega, sest lund tuleb juurde kuni 20 sentimeetrit. Märtsi sulailmad ja veel peale sadada ähvardav lumi võib aga spetsialistide kinnitusel katuseid murdma hakata.



Siis võib juhtuda, et näiteks 140-ruutmeetrine katus peab kandma korraga üle 20 tonni lund. Võrdluseks – see on, nagu rõhuks teie maja katust 15 keskmist sõiduautot.



Eraettevõtja Elar Tähtväli pakub katuste lumest puhastamise teenust üle Eesti ja tema on näinud juba ka kergelt looka vajunud katuseid. «Lumi vajutab ikka päris hoolega.



Seni oleme tegelenud suurte elamute ja selliste majadega, kus elavad vanurid,» rääkis ta. «Samas ei raatsi suur osa inimestest sellise töö tellimisele raha kulutada. Enamik ootab ikka, et katus kokku kukuks.»



Katuselt lume koristamine on Tähtväli sõnul üsna raske töö ja mehed kinnitavad end turvaköitega. «Pleki peal ei tohi ettevaatamatult astuda, sest muidu läheb plekk kortsu,» lausus ta. «Tuleb ka vaadata, et labidas ei kaabiks katusevärvi maha.» Tähtväli sai katuste puhastamise idee Soomest, kus tegu on märksa tulusama äriga. Igal juhul tasub see end praegu Eestiski ära.



Tallinna firma 3 Selli tegevjuht Tanel Kolk ütles, et firma on praeguseks lumest puhastanud paarikümne katuse ringis. «Enamik klientidest on firmad, aga on ka mõned pensionärid, kes ei saa ise raskust katuselt maha,» rääkis Kolk.



«Ühel laol oli katus kumeruses ja lumi oli painutanud ka konstruktsiooni kandetalasid.»



Eramajade probleemiks on aga niiskuskahjustused – kui maja ei pea sooja, siis hakkab katuse peal oleva lumekihi alumine osa sulama ja vesi hakkab majja tilkuma.



Brivoland Varahaldus ostis endale lumefreesi ja kui oli oma majakatused puhtaks saanud, pani hommikul kuulutuse lehte. «Mõtlesime, et kui endal on frees juba olemas, siis miks mitte pakkuda ka teistele teenust,» lausus ettevõtte juhataja Margus Kangur.



Lumefrees taritakse katusele ja see viskab lume üle katuseserva. Maapinnalt koristab traktor lume juba ise ära. «See masin sobib siiski lamekatusele,» lausus Kangur. «Katusekatet see masin ei puuduta.»



Kanguri sõnul on ka tema ettevõte saanud hoiatuse, et kui katusega midagi juhtub, siis kindlustusselts seda ei korva. Seesam Kindlustuse turundusjuht Tiia Prööm tunnistas, et kui inimene ei ole olnud pikka aega kusagil välismaal ja on teadlik lume kogunemisest, siis ei pruugi selts katusekahjustuse korral hüvitist maksta.



Seesam on avaldanud klientide tarbeks oma kodulehel ka teate, mida ikkagi liiglumiste katustega peale hakata.



Katusepuhastamise hinnad on üsna erinevad, korraliku ja ohutusnõudeid järgiva firma töö võib maksma minna tuhande krooni ringis ühe eramaja kohta.


Eesti Maaülikooli ehitusõppejõud Kalle Pilt juhtus äsja Tallinnas nägema, kuidas noored mehed katusel labidate ja kirvestega möllasid.



«Ma arvan, et nad tegid tegelikult rohkem kahju kui kasu,» lausus ta. «Selliste robustsete töövõtetega võivad katusesse kergesti tekkida väiksed augukesed, mis hakkavad tasapisi läbi tilkuma ja on katusele märksa kahjulikumad kui lumi.»



Enne katuselt lumeloopimist võiks Pildi sõnul tutvuda mõistliku töömetoodikaga. «Ja tegelikult ei pea katuselt kogu lund ära võtma – piisab ka sellest, kui võtta ära vähemalt kaks kolmandikku,» lausus ta.



Pilt ütles, et ehitusnormide järgi arvestatakse katuste lumekoormustele ka 50-protsendiline tugevusvaru. Seejuures võetakse arvesse ka katuste kuju ja kaldenurka. Üle 60-kraadise nurgaga katuselt peaks lumi maha libisema, kui mingeid takistusi ette ei seata.



Kõigi normide järgi ehitatud katused ei peaks Pildi kinnitusel praegu ülekoormuse all kannatama. Kui esimese vabariigi ajal ehitatud majad ehitati Pildi sõnul sageli rohkemgi kui piisava tugevusvaruga, tunneb tema muret pigem uuseramute pärast.



Standardid on Pildi kinnitusel siiski tehtud eeldusel, et hooneid projekteerivad spetsialistid, neid ehitavad vastavate kogemustega inimesed ja kasutatavad materjalid vastavad euronormidele. «Kui üks neist kolmest pole tagatud, siis normid ei kehti,» lausus ta.



Pildi hinnangul pole oma katuste pärast vaja üldjuhul muret tunda neil, kelle maja katus on ehitatud kõigi normide järgi.



Ka kuni 30-kraadise kaldega katus peab vastu pidama 180-kilose koormuse ühe ruutmeetri kohta. Katuse koormusarvutuste aluseks on Pildi sõnul pikaajaliste maapinna lumekoormusnäitajate põhjal tehtud arvutused, mis on Lõuna- ja Põhja-Eestis 150 kilogrammi ja Kesk- ja Lääne-Eestis ning saartel 125 kilogrammi ruutmeetri kohta.



Pildi sõnul saabub paljudele katustele siiski tõehetk siis, kui märtsis tulevad sulailmad – lumi vettib läbi ja seda tuleb veel peale.



Niisiis ei välistanud temagi märtsikuise katuste saju võimalust. «See aasta on ikka üsna erandlik,» lausus ta. «Kui lumi ei hakka rahulikult ära sulama, siis võib tulla küll varinguid.»



Tasub teada


Kui teie maja on ehitatud kõiki norme järgides, siis...


... Lõuna- ja Põhja-Eestis peab kuni 30-kraadise kaldega katus koos 50-protsendilise tugevusvaruga kandma 180 kilo lund ruutmeetri kohta ja 45-kraadine katus 90 kilo.



... Kesk- ja Lääne-Eestis ning saartel peab kuni 30-kraadise kaldega katus koos 50-protsendilise koormusvaruga kandma 150 kilo lund ruutmeetri kohta ja 45-kraadine katus 75 kilo.



...Haanja ja Pandivere kõrgustiku aladel peab kuni 30-kraadise kaldega katus koos 50-protsendilise tugevusvaruga kandma 210 kilo lund ruutmeetri kohta ja 45-kraadine katus 105 kilo.



Lume keskmine mahukaal katusel


•    Kui kuni 30-kraadise kaldega katusel on pool meetrit värskelt sadanud lund, siis see kaalub katuse kujuteguriga läbiarvutatuna keskmiselt 40 kilo ruutmeetri kohta.



•    Kui kuni 30-kraadisel katusel on pool meetrit veidi seisnud lund, siis see kaalub keskmiselt 80 kilo ruutmeetri kohta.



•    Kui kuni 30-kraadisel katusel on pool meetrit nädalate või kuude kaupa seisnud vana lund, siis see kaalub keskmiselt 120 kilo ruutmeetri kohta.



•    Kui kuni 30-kraadisel katusel on pool meetrit märga lund, siis see kaalub keskmiselt 160 kilo ruutmeetri kohta.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles