Päästeamet karmistab tuleohutusaruannete esitamise kontrolli

Küdev ahi. Foto on illustreeriv.

FOTO: Urmas Luik

Päästeamet lubab hakata senisest karmimalt jälgima neid ettevõtteid, kes ei esita enesekontrolli tuleohutusaruannet või kelle dokumendis on olulisi puudusi.

Enesekontrolli tuleohutusaruannete esitamise kohustus on kehtinud pea kaks aastat, selle aja jooksul on päästeamet saanud üle nelja tuhande tuleohutusaruande, kirjutab päästeameti tuleohutuse talituse juhataja Marko Rüü

Enesekontrolli tuleohutusaruannete esitamise kohustus tähendab Rüü selgitusel seda, et suuremad ettevõtted peavad esitama päästeametile kord aastas ülevaate selle kohta, milline on hoone tuleohutusalane olukord ning milliste tegevustega tuleohutust tagatakse. Kohustuse eesmärk on, et hoone valdaja pööraks pidevalt tähelepanu tuleohutusele ning seeläbi oleks tagatud hoones viibivate inimeste turvalisus.

Uue kohustusega harjumiseks on ettevõtetel aega olnud kaks aastat ning võimalike küsimustele vastuse andmiseks on loodud piisavalt võimalusi, kuid endiselt esitatakse suurel hulgal puudustega tuleohutusaruandeid. «Seetõttu muutub päästeamet karmimaks ning alustab menetlust nende ettevõtete suhtes, kes tuleohutusaruannet ei esita või kelle esitatud dokumendis esineb olulisi puudusi,» lubab Rüü. Ta lisas, et samas on tuleohutusjärelevalve ametnikud endisel valmis andma nõu ning juhendama aruande koostamisel.

Aruannete kvaliteet kõigub

Siiani oli aruande esitamise kohustus ettevõtete jaoks uus, seetõttu on riiklik tuleohutusjärelevalve olnud pigem juhendaja ja abistaja kui karm järelevalvaja. Järelevalve inspektorid on abistanud aruannete täitmisel, valesti täidetud aruanded täiendamiseks tagasi saatnud ning tuletanud kohustust meelde, kui ettevõtte esindaja on aruande esitamata unustanud.

Enam kui 4000 tuleohutusaruande kohta on päästeamet alustatud vaid 35 haldusmenetlust, millega kaasnesid ettekirjutused puuduste kõrvaldamiseks. «Ettekirjutus ei tähenda seda, et tingimata kaasneks karistus. See on ametlik vorm kinnitamaks, et puuduse kõrvaldamine on vajalik. Kui ettekirjutus kõrvaldatakse tähtajaks, siis karistust ei järgne,» rääkis Rüü.

Menetlusi on tema sõnul alustatud erinevatel põhjustel. «Näiteks oli tuleohutusaruandes märgitud, et ettevõttel puudub tulekahju korral tegutsemise plaan või tulekahjuõppused on läbi viimata, tuleohutuspaigaldist hooldab pädevuseta isik või on tegemata elektripaigaldise tehniline kontroll,» kirjeldas Rüü. Lisaks on alustatud menetlusi ka juhtudel, kui esitatud andmed ei ühti päästeameti omadega.

Tuleohutusjärelevalvele on suureks probleemiks kujunenud esitatud andmete kvaliteet. «Möödunud aastal tagastati ainuüksi andmete täpsustamiseks üle poole esitatud tuleohutusaruannetest, sellel aastal on see number veidi väiksem,» tõdes Rüü.

Kõige sagedasem viga on tuleohutusaruandes märkuste lahtrite täitmata jätmine. «Kahetsusväärselt tihti esineb ka vigu, kus esitatud andmete kohaselt on objektil puuduseid, näiteks viimase aasta jooksul ei ole läbi viidud tulekahju korral tegutsemise õppust, kuid enesekontrolli käigus avastatud puudusena seda ei käsitleta,» nentis Rüü.

Määrust täpsustatakse

Aruande esitamise kohustus on ettevõtete esindajates tekitanud Rüü sõnul mitmeid küsimusi ja loonud murekohti, mida õigusaktides tuleks selgemaks muuta.« Sagedaseim küsimus on, kas konkreetne ehitis peab aruannet esitama või mitte,» tõi mees välja.

Seetõttu on siseministeerium teinud enesekontrolli määruses mitmed täpsustavad muudatused, mis teevad tuleohutusaruande vormi ja enesekontrolli kohuslaste loetelu lihtsamini arusaadavaks. Muudetud määrus jõustub 2014. aasta algusest ning sellega on juba praegu võimalik tutvuda Riigi Teatajas.

«Olulisemate täpsustustena võib välja tuua, et tuleohutusaruannet ei pea koostama kõrghoones paiknevate elamute, väiksemate elutähtsat või kommunaalteenust pakkuvate ettevõtete kohta, samuti tööstus- ja laohoonete kohta, kus puudub reaalne tule- või plahvatusoht,» selgitas Rüü. Samuti muudeti tuleohutusaruande esitamise aega.

Sellel aastal, nagu ka eelmisel, tuleb aruanne esitada oktoobri lõpuks. Järgmisest aastast tuleb aruandeid esitada kolme kuu jooksul pärast kalendriaasta lõppu ehk 2014. aasta aruanne esitatakse 2015. aasta esimese kvartali jooksul.

Järgmisel aastal valmib enesekontrolli tuleohutusaruannete esitamise internetikeskkond. «Keskkond on kavandatud selliselt, et selle täitmine oleks võimalikult mugav ning võimalike esitamisvigade arv miinimumini viidud,» kinnitas Rüü.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tuleohutusaruanne on hea abimees ehitise omanikule ja kasutajale ning oluline info riikliku tuleohutusjärelevalve teostamiseks. Aruande esitamise kohustus on tänaseks hästi tööle hakanud ning pärast määruse muudatuste jõustumist muutub tuleohutusaruande esitamine veelgi lihtsamaks, lisas Rüü lõpetuseks.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles