Uus tubakadirektiiv toob oodatust leebemad piirangud

Tubakadirektiivi raportöör Linda McAvan näitamas väikest suitsupakki, kust hoiatussildid näha ei ole ning uut suitsupakki suurte hoiatustega.

FOTO: Tiina Kaukvere/Postimees

Täna tuli Strasbourgis asuvas Euroopa Parlamendis hääletusele tubakadirektiivi eelnõu, mille eesmärgiks on vähendada tubakatoodete atraktiivsust noorte silmis. Kuigi reeglite karmistamist peetakse vajalikuks, leiti, et paljud ettepanekud olid liiga karmid.

Vaidlused Europarlamendi Strasbourgi istungisaalis olid täna tulised. Mitmed saadikud muutusid väga emotsionaalseks kirjeldades, kuidas lähedased on suitsetamise tõttu elu jätnud ning tuues välja, et aastas sureb Euroopa Liidus tubaka tõttu 700 000 inimest. «Terve Riia linna jagu inimesi!» kostus saalist. Siiski sai suitsetamist piirav direktiiv suure kriitika osaliseks.

Kui eelnõu tegi ettepaneku piirata e-sigarettide levikut viies need meditsiinitooteid puudutavate seaduste reguleerimisalasse, siis parlament sellega ei nõustunud. «E-sigarette ei tuleks käsitleda meditsiiniseadmena. E-sigaret võib aidata miljoneid,» arvas näiteks Ühendkuningriiki esindav parlamendiliige Chris Davies, kelle arvates võiks olla e-sigaret hea abivahend suitsetamisest loobumisel. «E-sigarettidega seonduvat tuleks reguleerida, aga e-sigarettide ostmine ei tohiks olla raskem kui tavasigarettide ostmine,» lisas Davies.

 «Kui hakkame e-sigarette ülereguleerima, siis teeme suitsetamisest loobujate elu raskemaks, mitte kergemaks,» lisas teine Ühendkuningriigi esindaja Marina Yannakoudakis.

Tänane hääletus. Foto: Tiina Kaukvere

Nii otsustas parlament, et e-sigarette peab reguleerima, kuid mitte samade reeglite järgi nagu meditsiinilisi tooteid, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse ravi eesmärgil. Kõik need, mida ravi eesmärgil ei kasutata, ei tohi sisaldada rohkem kui 30 mg/ml nikotiini ning neid ei tohiks müüa alla 18-aastastele.

Lisaks peaksid tootjad enne  e-sigarettide turule toomist andma ametnikele põhjaliku ülevaate täitekapslite koostisest. Samuti peaksid e-suitsudele rakenduma samad reklaamipiirangud, mis teistele tubakatoodetele.

Tubakadirektiivi raportöör Linda McAvan,kes esindab parlamendis Ühendkuningriiki ja sotsiaaldemokraate, nentis, et eesmärk ei olegi e-suitsu ära keelata, kuid kahtlemata peab selle tarvitamist rangelt reguleerima. Ta tõi välja, et e-sigareti puhul võib tarvitaja isegi suuremasse nikotiinisõltuvusse langeda, kuna paikades, kus varem suitsetada ei tohtinud, tõmmatakse nüüd e-sigaretti.

Ka ei arva parlament, et turult peaksid kaduma peenikesed suitsud. Nimelt pole teaduslikult tõestatud, et peenikesed sigaretid on ohtlikumad kui tavalised sigaretid. Peenikesed sigaretid seostuvad McAvani kinnitusel hoopis elegantsi ja naiselikkusega ning loovad kujutluspildi, justkui need oleks vähem kahjulikud. Sellest hoolimata on parlament seisukohal, et peenikeste sigarettide keeld oleks ebaproportsionaalne.

Mentooliga sigaretid kaovad

Tšehhit esindav Hynek Fajmon tõi välja murekoha, et keelustamise ja ülereguleerimise korral hakkab paratamatult vohama illegaalne turg. Neid, kes aga kippusid direktiivi avalikult hukka mõistma süüdistasid mitmed parlamendiliikmed tubakatööstuse lobitöö ohvriks langemises.

«Tahan piirata tubaka mõju, aga ma ei toeta kõiki ettepanekuid. Tahame keelata peenikesed ja mentooliga sigaretid, aga meil ei ole analüüse,» kurtis näiteks Poola esindaja Janusz Wojciechowski ning lisas, et tema meelest ei loobuta suitsetamisest vaid sellepärast, et mentooliga sigarette poodides müügil pole. Maitsesigareti tõmbaja läheb lihtsalt üle tavasuitsule.

Raportöör McAvan peab aga just mentooliga sigarettide keelustamist ning hoiatussiltide suurendamist pakendil töövõiduks. Neid ideid toetas ka parlament. «Tubakatooted peavad maitsma nagu tubakatooted ning ka välja nägema nii,» selgitas McAvan, kelle sõnul piiratakse salaturgu veelgi rangemalt uute identifitseerimistunnustega, mille alusel on võimalik tuvastada toodete veoteekond.

Raportöör soovis küll, et pildilised ja tekstilised hoiatussildid kataksid suitsupakendi esi- ja tagakülge 75 protsendi ulatuses. Parlament otsustas, aga et piisab ka 65 protsendist. Ühes pakis ei tohi olla vähem kui 20 sigaretti. McAvani sõnul ei paista väikestelt pakkidelt hoiatussildid lihtsalt välja. Lisaks peaksid hoiatussildid olema nii paki üleval kui all, et need poelettidel kindlasti välja paistaksid.

Praegused hoiatussildid võtavad enda alla vähemalt 30 protsenti tubakapakist esiküljest ja 40 protsenti tagaküljest.

Linda McAvan. Foto: Tiina Kaukvere

«Me peame tegema lõpu sellele, et tubakafirmad kasutavad ilusaid tooteid, et meelitada noori suitsetama», kinnitas McAvan.

Seaduseelnõud toetas 560 saadikut, vastu oli 92 ning erapooletuid 32. Raportöör Linda McAvan sai samuti mandaadi EL ministritega läbirääkimiste alustamiseks eesmärgiga saavutada esimese lugemise kokkulepe.

Juhul kui eelnõu sellisel kujul heaks kiidetaks EL Nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt, oleks EL liikmesriikidel 18 kuud direktiivi jõustumisest aega seadused direktiiviga kooskõlasse viia, 36 kuud, et jõustada lisaaineid puudutavad direktiivi, ja kaheksa aastat, et jõustada mentooli puudutavad sätted. Tubakatooted, mis ei vasta direktiivis toodud nõuetele võiksid olla turul kuni 24 kuud jõustumisest, e-sigaretid 36 kuud.

Kehtiv tubakadirektiiv pärineb aastast 2001.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles