Hullude päevade rüselus ehmatas klienti

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Stockmanni kaubamajas algasid järjekordsed, nädala lõpuni kestvad hullud päevad.

FOTO: Peeter Langovits

Stockmanni sooduskampaania hullud päevad meelitas kauplusesse järjekordselt suure rahvamassi – algajale ostjale oli sealne tormi jooksmine paras ehmatus.

«Ma tulin esimest korda ja sain piisavalt suure šoki. See, kuidas inimesed hommikul ühe ukse vahelt sisse pressiti, oli õudne. Üks õbluke vene tüdruk sai tagapool seistes ikka väga haiget,» meenutas kell pool kaheksa hommikul Stockmanni ukse ette seisma tulnud Kristel ja lisas: «Mind küll valmistati tööl vaimselt ette, aga mitte selliseks asjaks. See oli päris jube kogemus.»

Armani teksapükse haarati Kristeli kirjelduse järgi lihtsalt suvaliselt, midagi ei vaadatud. Samas kohas läks asjade krabamine päris tuliseks. «Kaks tõeliselt moodsat vene neidu läksid omavahel kaklema – see oli ikka täiesti haige. Nad tõesti kähmlesid omavahel,» mäletas naine.

Kuid tüli polnud Kristelil aega lahutama minna – eesmärgile pühendunult tuli rahvasummast läbi rabeleda ja jõuda ihaldatud kampsunini. «Mul oli vaja ühte kampsunit, mida kaks nädalat tagasi müüdi kaubamajas 60 euro võrra kallimalt – sellepärast ma tulingi siia,» tunnistas ta.

Kristel ihus hammast kuulsa disaineri Michael Korsi kampsunile, mida hulludel päevadel pakuti 139 euroga. «Ma mõtlesin üks hetk, et lähen ostan kaubamajast ära, aga selleks hetkeks oli õnneks toode otsa lõppenud. Nüüd sain siit palju odavamalt,» rõõmustas ta.

Tööl soovitati Michael Korsi kampsunile jahti minna pidama juba varahommikul. «Mul tööl vanemad kolleegid ütlesid, et kui sa tahad midagi saada, siis pead minema hommikul,» sõnas naine.

Pärast kampsuni ostmist oli Kristelil juurde tekkinud veel nelja suure kollase kilekoti jagu kaupa. «Ma tulin endale ainult ühte asja ostma, aga siis helistas tütar, siis ema, siis naabrinaine. Naabrinaisele ostsin koti, tütrele saapad,» jutustas ta.

«Oeh, ma olen nii väsinud,» lausus naine ja lubas, et enam ta hullude päevade avamisele ei tule.

Nauding Straussi saatel

Kuid hullude päevade fanaatik Kersti ütles vastupidiselt Kristelile, et naudib sündmust alati väga. Parasjagu lõõgastus ta naistekorruse Hugo Bossi riiulite vahel valges tugitoolis istudes. Teda ümbritses hunnik kuhjas tooteid, mida ta polnud jõudnud veel kassas ära maksta.

Täisealise tütrega poodi tulnud Kersti konkreetsetele firmadele tähelepanu ei pööra. «Siin on õige numbri saamine nii suur juhus, et midagi kindlat ma ei vaata,» tõdes ta. Allahindlustega jäi naine rahule: «Ma vaatasin, et Furla käekotid olid 50 protsenti odavamad. Need on tavaliselt ikka väga kallid.» Furla käekottide tavahinnad ulatuvad 400-500 euroni.

Endale oli Kersti jõudnud valida sulejope ning rahakoti. «Ma olen end veel väga hästi vaos hoidnud,» muigas ta. Hullude päevade külastamine on Kersti jaoks koos tütrega traditsioon. «Me naudime seda möllu ja higistamist. Kõik küsivad omavahel, et oh, mis sina said ja mis sina leidsid?» rääkis ta.

Kersti usub, et ta on kohal käinud pea kõigil hulludel päevadel, mis kaupluse avamisest saadik toimunud on. «Avamisele tuleb muidugi poole kaheksast kohale minna. Ukse juures rahvas koguneb ja siis algab tore muusika, Strauss vähemalt, misjärel hakkab pihta seesugune pressimine, nagu maailmasõda oleks käima läinud!» rääkis ta heatujuliselt.

Pensionär Linda hinnangul oli hulludel päevadel ikka tapvalt palju inimesi. «Nii palav on!» ohkas ta ja rebis paksu talvejopet seljast. Naine oli Stockmannist jõudnud osta mehele ja poegadele aluspesu, endale aga umbes 20 eurot maksnud mustad püksid. «Ma tahtsin omale pükse ja need ma ka sain,» kommenteeris ta oste. «Hinnad lähevad siin ikka aina kallimaks,» kurtis Linda kõrval teine proua.

Aino tuli hulludele päevadele koos pensioniealiste sõbrannadega. Kõigil kolmel oli üks plaan: leida endale hea hinnaga talvemantel või jope. Naisteosakonnas vaatlesid nad Noomi sulejopet, mida pakuti 49,90 euroga. Aino uskus, et võtab jope ära. «See sobis küll, proovisin mitut numbrit.»

«Ma vaatasin kataloogist, millised hinnad on, et ei oleks 200-eurone jope, vaid 50 euro kanti. See on juba hea hind,» kiitis Aino. Samas häirisid teda pikad kassajärjekorrad: «Ma seda tühja-tähja ei hakkaks seetõttu üldse vaatamagi, et kassajärjekorrad on nii pikad, tund aega seisad seal.»

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles