Kui veab, läheb apteegist ravimi ostmine kiiremini kui enne
Juhtkiri: retseptiloto
16. märts 2010, 00:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kujutlegem, et meie majas ütleb elektrisüsteem õhtuti sageli üles siis, kui kõik kodus toimetavad, klõpsutavad lambilüliteid ja võib-olla paneb mõni koguni pliidi või pesumasina tööle, aga ülejäänud aja, päeval ja öösel, on elektrisüsteem täiesti korras ja mingeid tõrkeid ei ole. Kas me võime siis öelda, et majas on elektrisüsteem korras või ütleme ikkagi, et see on rikkis, puudulik?
Umbes samasuguse mõttekäigu järgi võiksime ka digiretsepti süsteemi hinnata. Apteekide ühenduse esindaja Kadri Tammepuu tõi teravmeelse võrdluse: digiretsepti järgi ravimi väljaostmine apteegis on nagu loterii – kui veab, läheb ravimi saamine kiiremini kui enne. Kui ei vea, siis tuleb kaua oodata ja ravimit ei pruugi üldse saadagi.
Tõsi, eile kinnitas haigekassa, et eelmisel nädalal retseptikeskuses esinenud tõrked kõrvaldati. Süsteem tõrkus, kui arstid kella 10–13 rohkem retsepte välja kirjutasid.
Ühelt poolt on selle aasta algusest peale välja kirjutatud ligi miljon digiretsepti ning inimesed on nende järgi enamasti oma ravimid apteekidest kätte saanud. Digiretsepti eest vastutab sotsiaalministeerium ning selle valmimist koordineerib haigekassa. Tegu on uuendusega, mida põhimõtteliselt toetavad nii arstid kui apteekrid. Kui see süsteem tõrgeteta tööle hakkab, teeb see patsiendi elu kahtlemata palju mugavamaks.
Teiselt poolt saab ka haigekassa enda kodulehelt uudiste arhiivi vaadates pildi järjest ilmsiks tulnud tõrgetest. Haigekassa on ümber lükanud ajakirjanduses esitatud väiteid digiretsepti tõrkumise põhjuste kohta. Saame näiteks teada, et süsteemi lõppkasutajatel – arstidel ja apteekritel – oli alates eelmise aasta maist võimalus süsteemi testida, et digiretsepti tarkvara polnud läbi proovimata ja ülepea ei tulnud vead tarkvarast. «Puudujääk oli hoopis majutuskeskkonna administreerimises,» nagu ütleb haigekassa pressiteade 19. jaanuarist.
Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov on kiitnud Eesti e-tervise projekte, sealhulgas digiretsepti kui maailmas unikaalset lahendust. Muidugi on tore, et Eestis on selline ambitsioonikas uuendus ette võetud.
Teisalt jääb haigekassa nappidest selgitustest tõrgete põhjuste kohta avalikkusele siiski väheks. On muidugi raske kujutleda, et Danilov süüdistaks kõvahäälselt IT- firmasid või eelarve läbirääkimiste partnereid, kellega koos samal ajal laua taga lahendusi otsitakse.
Samas me ju kõik näeme, et tõrkeid on, ja tahaksime kas või tulevikule mõeldes mõista adekvaatselt nende põhjuseid. Mitte üksnes tehnilisel, vaid ka ressursside planeerimise tasemel. Või ütlete, et tõrked uue süsteemi käivitamisel ongi normaalsed?