Koda üritab euro mõju hindadele ohjata

Prisma Peremarketi juht Janne Lihavainen tõdes, et ostjad eelistavad ka pärast eurole üleminekut neid kauplusi, mis suudavad odavamat kaupa pakkuda. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda valmistub koostama lepingut, millele allakirjutanud lubavad eurole üleminekul hindasid mitte tõsta. Kuna lepinguga ühinemine on vabatahtlik, jääb õhku küsimus: kas firmad sellest ka huvitatud on?

Kuigi leping pole veel paberile jõudnud, käis selle tuleku välja Eesti eurole ülemineku koordinaator Anne Sulling eilsel majanduskonverentsil «Mida euro toob?».

Sullingu sõnul on lepingule allakirjutanud kohustatud oma lubadusest ka kinni pidama, muidu on oodata, et tarbijakaitseamet saadab patustanud ettevõtjale trahvinõude.

«Ausa hinnakujunduse» nime kandval lepingul on aga ka mõned puudused – tarbijad ei saa sellele igavesti lootma jääda. Nimelt tuleb leping suure tõenäosusega tähtajaline, näiteks paariks kuuks pärast 1. jaanuari 2011, ning sellega liitumine on vabatahtlik.

Erinevad võimalused

«Majanduslangus on kõige parem aeg eurole üleminekuks, sest praegu puudub surve hindade tõstmiseks,» sõnas Sulling vastuseks küsimusele, miks keegi niisuguse lepinguga üldse liituma peaks.

Kui paljud ettevõtjaist praeguseks liitumisvalmidusest märku andnud on, ei osanud Sulling öelda. Kuid ta arvas: kaubandus-tööstuskoda koostab lepingu nii, et nende liikmed sellele alla kirjutaksid.

Uurides kaubandus-tööstuskojast, kuidas meelitatakse ettevõtjaid lepingule alla kirjutama, päris selget vastust ei saanud, kuna dokument on alles väljatöötamisel.

Jurist Mart Kägu andis mõista, et küllap midagi välja mõeldakse. «Variante on pakutud, kuid avalikult ei saa veel rääkida,» tõdes ta.

Postimees uuris ka suurematelt jaemüüjatelt, kas kaubanduskettide tegevjuhid oma allkirja lepingule annavad.

Kuigi üldiselt lubati euro varjus hindu mitte tõstma hakata, nenditi, et lõppkokkuvõttes paneb hinnad paika siiski turg. Seega jäädi allkirja andmises äraootavale seisukohale.

«Hinnakonkurents Eesti jaekaubanduses on äärmiselt tihe ning tarbijate hinnatundlikkus on suur,» märkis Prisma Peremarketi juht Janne Lihavainen. «Seega võidavad hindade muutudes jätkuvalt klientide suuremat poolehoiu need kauplused, mis suudavad pakkuda teistest odavamat kaupa.» Ta lisas, et hinnad kujunevad eelkõige tarbijate eelistustest lähtuvalt.

Võimalus kundesid peibutada

Sama kinnitas ka Statoili kontseptsioonijuht Kai Realo. «Toodete ja teenuste hinnatõusu aluseks saab olla vaid muutus toote omahinnas, mis näiteks mootorikütuste puhul sõltub väga paljudest teguritest (maailmaturu hinnad, USA dollari kurss jms) ning on suhteliselt ebapüsiv,» sõnas ta.

Realo väitel on Statoil seisukohal, et toodete ja teenuste hinnad tuleb ümber arvestada eurole ülemineku päeval kehtiva ametliku kursiga, võttes arvesse kehtestatud ümardamisreegleid.

Rimi turundusjuht Evelin Mägioja ütles, et ettevõte on valmis liituma ausa hinnakujunduse lepinguga. «Ehk teisisõnu, Rimi ja Säästumarket ei kavatse konverteerimise varjus hindu tõstma hakata,» lubas ta.

Lepingul on firmade jaoks ka oma väärtus – see võimaldab tarbijatele reklaamida, et nende ettevõte on oma allkirja andnud ja sel moel kundesid enda juurde peibutada.