Kui kõrvalkorterist kostab vägivaldsele tülile viitavat lärmi, peaks naabrid kutsuma politsei, sest kellegi elu ja tervis võib olla ohus, ütles Tartu naiste varjupaiga juhataja Sirje Otstavel.
Varjupaiga juhataja: naabril peretülisse ise sekkuda ei tasu
30. märts 2010, 15:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mina lihtinimesena ütleksin, et kui lärm ikka 10-15 minutit kestab või keegi karjub appi, siis kodanikud võiksid reageerida. Kui inimene on hädas, siis on parem karta kui kahetseda,» rääkis Otstavel.
«Naabrimehel ei tasuks minna uksele koputama, et kuulge, jätke järele,» rõhutas Otstavel, sest vägivallatseja võib olla hetkel tõsiselt kuri ja ohtlik.
Naabrite sõnul oli äge peretüli, kus naine appi karjus, möödunud laupäeva õhtul ka selles Tallinna Kuldnoka tänava korteris, kus südaöö paiku kärgatas mehe ja väikese lapse tapnud plahvatus. Naine ja teine laps pääsesid eluga. Politsei kutsusid naabrid küll juba varem kohale, kuid tülitsejad korteriust ei avanud ja mõne aja pärast toimus plahvatus.
«See juhtum on oluline näide, kuidas asi võib lõppeda,» tõdes Otstavel. «Tegu oli suure majaga ja tagajärjed oleksid võinud olla mitu korda traagilisemad. Perevägivald võib olla ohtlik nii selle ohvrile, pere lastele kui ümbritsevatele.»
Lärmi peale kohale kutsutud politsei tegeleb Otstaveli sõnul paljuski n-ö tule kustutamisega ehk rahustab selleks korraks konflikti ja võib vägivaldse mehe kuni 48 tunniks kinni pidada. Samuti võib politsei vägivalda kannatava naise ajutiselt varjupaika pakku toimetada. «Tartu naiste varjupaiga koostöö Lõuna prefektuuriga on selles suhtes väga hea,» lisas Otstavel.
«Politsei saab kannatanu nõusolekul edastada infot ka riikliku ohvriabi töötajale ja nood võtavad temaga ühendust,» selgitas Otstavel veel üht viisi, kuidas politsei saab perevägivalla ohvritele abi saata. Kui peretüli osaliseks on lapsed, on politseil Otstaveli sõnul kohustus informeerida kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajat. Naiste varjupaikadel õigus ise sekkuda puudub.
Tartu naiste varjupaigas on 11 voodikohta ja juhataja sõnul on need kõik hetkel täis. Hädaolukorras üheks ööks tulnud naised on aga Otstaveli sõnul peagi vägivaldse mehe juures kodus tagasi.
«Soovitus noortele neidudele ja naistele on, et kui te tahate ennast vägivalla eest kaitsta, siis omandage haridus ja elukutse, millega suudaksite ennast ise üleval pidada,» ütles Otstavel, viidates asjaolule, et tihti sunnib majanduslik sõltuvus naisi vägivaldse mehe kõrval püsima.
Eestis tegutseb üpris nappide rahaliste vahenditega üheksa naiste varjupaika, kuhu möödunud aastal pöördus üle 1700 naise. Lisaks töötab ööpäevaringne tugitelefon.