Nippe, kuidas vähendada toiduraiskamist

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toidujäätmed.
Toidujäätmed. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Sel kolmapäeval, 16. oktoobril tähistab maailm rahvusvahelist toidupäeva ja püüab sellega innustada mõtlema, kuidas kindlustada piisav ja mitmekülgne toiduvaru kogu inimkonnale. Maablogi uuris erinevatelt ekspertidelt, mida nemad soovitavad teha, et meil toitu võimalikult vähe raisku läheks.

«Mina olen oma põhimõtted kaasa võtnud lapsepõlvekodust, kus toidust peeti väga lugu, see tähendab, et võileib söödi lõpuni, taldrik söödi tühjaks, kui oli soovi võis lisa võtta, ka see tuli ära süüa. Samu kombeid olen püüdnud õpetada oma lastele,» ütles Aasta ema Malle Kobin, kirjutab põllumajandusministeeriumi Maablogi.

«Meie kodus on au sees ka tervislik toitumine. Suure osa oma toidust – piim, liha, munad, juurviljad, aedviljad, puuviljad – kõik kasvatame ise, ilma kunstväetise ja umbrohumürkideta. Teeme palju hoidiseid,» lausus Kobin.

Ta lisas, et tänu koduloomadele toitu n-ö raisku ei lähegi, kuna prügikasti toitu ei visata. «Olen oma lastele õpetanud varasest lapsepõlvest peale viisakaid lauakombeid, mille juurde kuulub kindlasti toidust lugu pidamine. Mingit erilist nippi mul pole, vaid kasvatuslik järjekindlus kujundab lastes teadmise, et toit on lugupidamist vääriv elu osa,» lisas Kobin.

Mõtle läbi kogused

Üks «Teeme ära!» korraldajatest Eva Truuverk arvab, et iga inimene peaks suutma oma elu nii palju planeerida, et arvestada kui palju ta ise või ta pere sööb. «On puhas rumalus visata toitu minema! Iga eestlane viskab aastas ära 61 kilogrammi toitu ja see on minu arvates suur probleem. Minu nipp on mitte kuhjata oma külmkappi asju ja pigem käin sagedamini poes,» rääkis Truuverk.

Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson soovitas käituda poes sisseoste tehes teadlikult ehk mõelda läbi kogused, mis on perele vajalikud. Samuti ei tasu minna hoogu näiteks sooduspakkumiste peale, ostes suuremaid koguseid kui tarvis, sest kui lõpuks tuleb ülejääk ära visata, pole sellest kellelegi kasu. Ka ei tohiks poodi minna tühja kõhuga.

«Tea, kuidas hoida koju ostetud kaupa. On aed- ja puuvilju, mis säilivad paremini külmkapis, ja on neid, mis säilivad paremini toatemperatuuril või isegi tahavad päikeselisel aknalaual järelvalmida. Üldiselt ei taha olla külmkapis need puuviljad ja aedviljad, mis ka looduses vajavad päikest, et valmida, näiteks banaanid ja tomatid,» tõi Hendrikson näiteid.

Oska toitu säilitada

Hea on teada nippe, mis aitavad toitu kauem säilitada. Näiteks sügavkülma pandud leib on rösterist läbikäinuna värske ja mõnus. «Isegi tavalises külmkapis säilib leib paremini, eriti suvisel ajal,» märkis Hendrikson.

«Kui oled koju ostnud liiga palju liha või hakkiha ja märkad, et ei jõua seda õigel ajal ära teha, prae see üle ja kasuta veel 2-3 päeva jooksul,» õpetas Hendrikson ning lisas: «Kui ei õnnestu ülejääke vältida, tasub kombineerida nii, et järgmise päeva menüüs saaks ära kasutada eelmise päeva toidu. Midagi juurde ja jälle olemas. Loominguline ja maitsev.»

Biojäätmed tuleb panna eraldi ja alati läbipaistvasse kilekotti, selleks ei pea olema paberkott. Osad prügifirmad ei sorteeri muidu bioprügina seda.

Kasvata ise

«Nii et alati tasub huvi tunda, kuidas täpselt on kohalik prügivedu korraldatud, sest meie prügifirmade protsesside vahel on kohati märkimisväärsed erinevused. Nõnda muutub prügisüsteem otstarbekamaks ja keskkonnasõbralikumaks (nt CO2 emissioon on veidi väiksem),» nentis Hendrikson.

Keskkonnasäästlike asjade portaal Things.info kaasasutaja Toomas Trapido ütles, et ise kas või natukene toitu kasvatades vähendab see väga palju raiskamist ja ära jäävad ka need pikad suure ökoloogilise jalajäljega ahelad.

«Näiteks väheneb oluliselt toidu transpordile kulutatav kütus ning kuna ise kasvatamine toimub pigem aiapidamise ja permakultuuri võtteid kasutades, siis pole ka suurte masinatega seotud kulutusi,» tõdes Trapido. Ta lisas, et kõik need kulutused maksab lõpptarbija ühel või teisel moel kinni. «Sellepärast on minu nipp kasvatada endale ise toitu, nii palju kui võimalik, sõltumata sellest, kas elan parasjagu maal või linnas.»

Maailma toidupäeva tähistatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni eestvedamisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles