Teadlane: Eesti liha kvaliteet ületab tihti välismaise oma

Lihalett.

FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti liha on tihti kvaliteetsem, sest siin kasvatatavad lihaloomad ei pea tänu lühikestele vahemaadele taluma pikka ja stressirohket transporti, kinnitas Maaülikooli dotsent Mati Roasto.

Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni osakonna juhataja ja toiduhügieeni dotsendi Mati Roasto sõnul on selge, et erinevates riikides toodetud liha kvaliteedil on vahe.

«Paljude maade puhul on nii, et elusloomad rändavad üle Euroopa. Mõnikord on elusloomade transport mitmeid päevi kestev ja loogiline, et looma liha kvaliteet selle käigus langeb,» rääkis ta. Stressihormoonide tase looma lihas ja seega liha kvaliteet on Roasto sõnul otseselt seotud looma heaoluga nii looma kasvatamise ajal kui näiteks ka loomade transpordist tapamajja jne.

«Võime selgelt öelda, et Eesti liha peaks olema eelistatud,» kinnitas Roasto, kelle enda teadusuuringud on seda kinnitanud. Ta on uurinud bakterite levimust linnulihatoodetes ja leidnud, et isegi välismaalt pärist külmutatud linnulihas on baktereid rohkem, kui Eesti värskes lihas. «See oli hämmastav leid, sest külmutamine peaks neid ometigi hulgaliselt hävitama,» lisas Roasto.

«Millegipärast on löögi alla sattunusd just Eesti päritolu veiseliha, aga just veiseliha on see, mida Eestis järjest enam mahedates tingimustes kasvatakse,» oli Roasto nördinud. «Eesti veised, kes kasvavad väga looduslähedastes tingimustes, ei jää kvaliteedi mõttes kindlasti alla Taanis kasvatatavale veisele,» kinnitas ta.

Roasto möönis samas, et näiteks Taani seafarmides rakendatakse tõepoolest väga kõrgeid bioohutuse nõudeid - nõudeid farmi rajamisele ja käitamisele tervikuna. Samuti kasvatatakse Eestis veel senini näiteks rohkem veiste risttandtõuge, kelle liha ei peeta morfoloogiliselt nii kvaliteeseks kui puhastel tõugudel. Ent esiteks muutub ka Eesti lihaveiste tõug järjest puhtamaks ja teiseks on selline liha oma kalli hinna tõttu niikuinii tipprestoranide või rikkamate inimeste pärusmaa.

Rimi müüb imporditud liha omatootena, kus nii mõnegi tarbija jaoks jääb püsima päritolumaad puudutav ebakindlus. See on Roasto hinnangul veel üks miinus, kui tarbija ei saagi kindel olla, kust kaup pärineb või peab päritolu välja selgitamiseks ekstra küsimusi esitama. Samas on tal hea meele, et Eesti enda toodete märgistamise süsteem on läinud järjest selgemaks ja sagedasemaks.

Rimi kauplustekett on lõpetanud Eestis toodetud toorliha müügi oma poodides. Eesti Põllumeeste Keskliit kutsus seepeale tarbijaid üles boikoteerima Rimi omatootena müüdavat importliha ja ostma kodumaist liha teistest kaubanduskettidest või turgudelt, et garanteerida kauba kvaliteeti ja värskust.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles