Poodu majas nöörist ei räägita ja nii pole vist ka Tartus sünnis vihma üle rõõmustada, aga ma olen seda vihma oodanud. Esiteks, kui vihma sajab, siis pole öökülma karta. Teiseks, taimehakatistel on seda taevavett juba vaja. Kolmandaks linna oleks vaja küürida ja vihmasoe toob lõhnad. Muru läheb kasvama ja pungad paksemaks.
Teod on ärganud. See pole kaugeltki tore. Pärast esimest sabinat roomasid välja. Nende vastu ei aita sinised, punased ega kollased terad. Siiani olen leidnud ainult ühe tõhusama teotakistuse, need on kuusekäbid. Kallasin nad mustsõstrapõõsa alla ja sealt invasiooni ei toimunud, ilmselt liiga terav elamus.
Kuusekäbidega aeda katta pole ka just hea plaan, nii et jääb üle teine takistus, see olen ma ise. Korjan lihtviisiliselt ära ja püüan neile vähem isuäratavat elukeskkonda luua, mis on ka praktiliselt võimatu missioon, sest mulle meeldib kui aed lokkab. Bonsai-tüüpi aednik ma pole.
Enne sadu tundus, et kõik on veel väga vagur ja miski oluliselt ei kasva, aga võta näpust - kukekannused, mida sügisel tõin nii Pärnumaalt kui ka Põlvamaalt on juba pikukesed ja ma panin neile suvetoed valmis. Tagasilõigatud enelase harali okstest sai just selline toetuspunkt, mida suvel vaja läheb. Taim kasvab ja tuge ei paistagi, aga püsib tugevam.
See nipp pärines ühest Maakodu püsilillepeenra loost. Nagu kirjandus väidab on selleks otsarbeks ka võrk olemas nagu igasuguseid muid imevidinaid.
Kukekannuseid on tänavu mõnusalt palju, nii kümmekond, moodustavad taimerühma ja loodetavasti annavad ka tooni. Pügasin helmikpööriseid,lõikasin vanad lehed maha. Botaanikaaias olid nad kenasti kõik lõigatud, sasisin siis omasid ka.
Redised on veel kahelehelised, loodetavasti ei uha vihm neid paljaks. Külvasin eelmisel nädalal aia äärde lilli ja unustasin märgi panna ja nüüd on nad kadunud. Mõneks ajaks.Kui leian, annan teada.
Rubriigist ära seda oma aias tee - istutasin aeda hõbekakra, mis talvitus töö juures aknalaual, tema potiskasvamise jõud oli lihtsalt otsas. (ma mõistan teda täielikult - kaua võib?). Siinkohal tuleb tänada kolleegi, kes teda ikka kastis ja elus hoidis :) Lisaks istutasin peenrasse veel lavendli ja rosmariini. Vihm peseb neid praegu.
Nädalalõpus tuleb väike pinnaümberpaigutus ette võtta, sest naabritüdruk sai inspireeritud minu plaanist üks varjulisem paik luua ning otsustas terrassi ehitada. Puit on juba kohal. Minu töö on pind ette valmistada. Nii et kui aed kastetud ja linn pestud, siis palun kraanid kinni panna järgmise korrani.
Kiskjasiili blogi asub siin.