Proovisõit: Honda CR-V

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Autonet.ee

Vaieldamatult on Honda CR-V crossoveri-hulluse all kannatavate eestlaste üks armastatuimaid liiklemisvahendeid. Kerge uuenduskuuri läbi teinud mudel tõotab seda suundumust veelgi süvendada, sest kuigi tehnilisest küljest millestki radikaalselt uuest kirjutada pole, on auto väljenägemist suudetud märkimisväärselt isuäratavamaks muuta, kirjutab 

Autonet.ee

.


Küsimusele, miks Honda CR-V nii populaarseks on saanud, pole sugugi kerge vastata. Tuleb aga tunnistada, et pärast paaripäevast ringisõitmist hakkas auto endalegi parasjagu meeldima, kuigi seni pole crossoverid suutnud just erilist muljet avaldada.

Ja samuti jääksin raskustesse põhjenduste esitamisel. Pole ju tegu luksus- ega sportautoga, nelikvedu on sel suhteliselt «virtuaalne», rakendudes vaid häda korral - muidu reguleerida või sisse-välja lülitada seda ei saa.

Eriliselt silmapaistvad dünaamilised omadused pole samuti teemaks, sest kaheliitrise bensiinimootori ja automaatkasti koostöö suudab paigalt sajani kiirendada 12,2 sekundi jooksul.

Olgu siinkohal öeldud, et tippkiiruseks märgitakse 2,0 Executive versioonil 177 kilomeetrit tunnis ning võimsus ja pöördemoment on vastavalt 150 hobujõudu ning 192 Nm. Ehk teiste sõnadega - ei midagi erilist.

Teisalt jälle on CR-V parasjagu lihtne auto, kerge käsitseda ning mugav sõita. Lisaks parasjagu ruumikas. Ning kindlasti on sellel veel see miski, mida otseselt välja tuua ei oskagi, kuid mis muudab auto juhile meeldivaks ja vastuvõetavaks.

Ehk aga ongi just sujuv paigaltvõtt või sama sujuv liikumine see, mis CR-V nii sõidetavaks teeb. Võib-olla aga hoopiski kiirustundlik roolivõimendi, võib-olla pehme ja vaikne vedrustus? Kusjuures ka rehvi- ning tuulemüra sõitjateni suurt ei kostu. Lühidalt: istud sees ja naudid ümber toimuvat täiega.

Sümpaatsust lisab ka auto mahutavus. Pagasiruumis on sel mudelil olemas ainulaadne põrandaplaat, mille abil võib seal moodustada kahekordse riiuli. Ikka raskemad asjad alla ja kergemad peale, kuid enam ei pea veetavad esemed lihtsalt segamini ühes hunnikus olema.

Välimuse poolest on uut ja vana CR-V-d üsna kerge eristada tänu viimase kroomitud liistudele nii küljel kui põrkeraudadel. Eest vaadatuna paistab auto tänu sellele omamoodi muhedalt naeratav, kuid eks välimusega ole nii nagu alati - see kas meeldib või ei meeldi.

Igal juhul hakkab selline kiiskav «nägu» ilmetus hallis massis paremini silma. Samas lisandus veel üks ekstra: viimasel ajal on massiliseks muutunud klaasist katused. Kõnealuse crossoveri puhul ei pakuta küll üht suurt klaaspinda (katus on küll klaasist, kuid seespoolt ühendab istmete vahel B-piilareid siiski terasest tala), kuid ka kaks suurt «luuki» ajavad asja enam vähem ära.

Põhilistest tehnilistest uuendustest tuleks ära mainida rehvirõhu kontrolli, manuaalkastidel käiguvahetusindikaatori ning USB-ühenduse.

Honda ütleb CR-V kohta, et sõitjad tunnevad end selles nagu sedaanis, sest see ongi loodud sõitma nagu sedaan. Tuline õigus, tegu on kahtlemata asfaldielukaga, mis tunneb ennast koduselt auklikumatel külavaheteedelgi, kuid mitte raskel maastikul.

Paraku on kõik crossoverid sellised. CR-V miinusena võiks mainida kere suurt kallet täiskiirusel võetavates pikkades laugjates kurvides.

Turvalisuse tagavad mitmed turvapadjad, kuid ka ohtralt lisaelektroonikat. Mainimist väärib kokkupõrget leevendav süsteem CMBS, mille andurid jälgivad kaugusi eessõitvate autodeni. Kui distants eesoleva takistusega radikaalse kiirusega väheneb, siis pärast mitmeid helisignaale asub sõiduk ise kiirust piirama. Võimalusel auto peatub, kuid ka vältimatu kokkupõrke korral on avarii tagajärjed siiski oluliselt kergemad.

Lisavarustuse nimekirjast leiab kurvitundlikud esituled, distantsi jälgiva püsikiirushoidiku ja muid kaasaegseid vidinaid, mis juhi elu oluliselt lihtsamaks teevad.

Kuna CR-V puhul on tegu ikkagi pisut suurema sõidukiga, siis eeldati, et selle omanik võib tihti haagist kasutada. Seetõttu on saadaval haagise stabiilsuskontroll TSA.

Süsteemil on mitmeid andured, mis mõõdavad järeltilpneva haagise käitumist ning vastavalt väljatöötatud algoritmidele mõjutab see mootori võimsust ja/või pidurdades vajalikke rattaid, et kogu komplekt ka kriitilisematel hetkil turvaliselt teel püsiks.

Honda CR-V pikkus on 4 570, laius 1 820, kõrgus 1 675 ning teljevahe 2 630 millimeetrit. Rööbe ees 1 570 ja taga 1 585 ühikut. Kliirens 185 millimeetrit. Pöörderingiks vajatakse 11 meetrit.

Kui arvestada täismassi, mis ulatub 2 080 kilogrammini, siis kütusekulu on igati mõõdukas: linnas 11,1; maanteel 6,8 ning kombineeritud tsüklis 8,4 liitrit saja kilomeetri kohta.

Süsinikdioksiidi eraldub autost 193 grammi kilomeetri kohta, seega päris ökosõidukiga tegemist pole ning arenguruumi paremuse poole veel küllaga. Samas aga vastavad kõik mootorid Euro 5 heitmenormidele.

Kütusepaaki mahub 58 liitrit jõuvedelikku. Pagasile mõeldud ruumi on minimaalseimal juhul 556, tagumisi istmeid alla lastes aga juba 955 liitrit.

Uus CR-V hinnad algavad 369 000 kroonist - sellise hinnalipikuga baasmudelil puuduvad aga nii istmesoojendused, püsikiirushoidik, udutuled kui ka valuveljed, kahetsoonilisest kliimaseadmest rääkimata.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles