Salakaval villtäi võib koju sattuda puuviljadega

Villtäi hävitas ühe taimesõbra kodus kõik tema orhideed ja lõikelilled, ainult palm jäi ellu.

FOTO: Elisabeth Rooväli

Toidupoest ostetud eksootilise puuviljaga võib pahaaimamatult koju tuua ka taimekahjuri villtäi, kes toataimedega puhta töö teeb, hävitades need täielikult.

Tallinna botaanikaaia troopiliste ja subtroopiliste taimede osakonna juhataja Eevi Siibak rääkis, et tihti hakkavad inimesed muretsema, kui märkavad oma ilutaimel seni nägemata valgeid täpikesi. Enamasti kurdetakse siis, et taimele oleks justkui vatitupsud peale kasvanud. «Tavaliselt need tillukesed pehmed vatitupsud ongi villtäide puntrad, kus pisikesed putukad üles kasvavad,» ütles Siibak.

Enamasti tuleb kahjur koju koos uute aiandist ostetud ilutaimede või lõikelilledega, kuid villtäi võib pesitseda ka lõunamaiste puuviljade peal. Seda väikest putukat leidub kõikvõimalikel eksootilistel fruktidel, eelkõige tsitruselistel. Eesti puuviljadega villtäi ei levi.

«Samuti mitte importõunadega, sest rohkem mürgitatud viljadel kahjureid pole,» märkis Siibak. Inimese tervisele villtäi ohtlik ei ole. «Inimesed pesevad puuviljad enne söömist ikka puhtaks ja kui keegi ka ühe tillukese villtäi sisse sööb, siis ei juhtu sellest küll midagi, sest ega villtäi kõhus paljunema ei hakka,» rääkis asjatundja.

Villtäile nagu mitmele teiselegi taimekahjurile meeldib pesitseda ka lõikelillede küljes. «Kuigi lilli enamasti pritsitakse korduvalt, leidub aiandites ikka kahjureid,» lausus botaanik ja lisas, et kahjuri võib tuppa tuua isegi rõivastega.

Seega ei ole tark lõikelilli ega uusi ilutaimi alguses olemasolevate lähedale paigutada. «Ka puuviljavaagnat ei tasu toataimede juurde tõsta,» märkis Siibak. «Uue taime võiks pärast ostmist panna paariks nädalaks n-ö karantiini, jälgida teda pisut ja siis viia teiste hoolealuste sekka.»

Redutab varjulistes kohtades

Villtäi teeb teistest taimekahjuritest salakavalamaks tema väiksus ja komme redutada raskesti ligipääsetavates kohtades.

«Algul, kui villtäi päris pisike on, on ta suhteliselt märkamatu, peaaegu läbipaistev ja inimene ei oska midagi kahtlustadagi. Ta näeb isendit alles siis, kui teda silmaga märgata on,» kirjeldas Siibak ja tõdes, et tihti võib siis taime päästmiseks juba hilja olla.

Täiskasvanud villtäi on kuni paari millimeetri pikkune. «Ta on väga armas väike valge loomake, kes toitub taimemahlast. Täiskasvanuks sirgub ta nädala-paariga,» tutvustas botaanik.

«Üks tuttav kirjeldas ükskord nii armsasti oma orhideed ja küsis, et kas selle õisikuvars peabki valge olema. Tegelikult olid varre ümber villtäid,» rääkis Siibak ja lisas, et villtäile meeldib minna orhidee õie tagaküljele ja õielehtede vahele.

Uut toataime ostes soovitab Siibak kohe piiluda, ega lehekaenaldes putukaid ei ole. «Villtäi võib elada ka potis mulla sees. Selle poolest on ta paha kahjur,» nentis asjatundja.

Villtäi hävitamiseks on mitu võimalust. Üks abinõu on taimelehti pidevalt pehme lapiga üle tõmmata – nõnda sureb putukas ära.

«Seda tuleb teha muidugi nii õrnalt, et see taimi ei kahjustaks, ja samas väga sageli, iga päev võiks pühkida,» toonitas Siibak. Putuka täielikuks hävitamiseks võib niimoodi kuluda mitu nädalat.

Kui villtäi on potti, potiääre alla või hoopis toetuskepi vahele kolinud, siis soovitatakse taimi pintslikese abil piiritusega tupsutada. «Villtäi sureb, piiritus aurustub,» selgitas Siibak ja rõhutas, et mõnele toataimele võib piiritus siiski liiga teha. «Piiritusega ei tohi taime tupsutada kindlasti päikesepaiste käes.»

Aitab järjepidev võitlus

Kasutada võib mõistagi aianduspoodides müüdavaid spetsiaalseid taimemürke. «Kodus peab arvestama, et tegu on mürgiga, ja kasutusele tuleb võtta kõik ettevaatusabinõud,» rõhutas Siibak. Tema sõnul soovitatakse viimasel ajal villtäi tõrjumiseks kõige rohkem taimemürki nimega Actara.

«See on küllaltki süsteemne mürk, mistõttu oleks hea, kui taime ülemine osa oleks piserdatud ja pott läbi kastetud, kuna villtäi tegutseb ka poti äärtes ja sees,» rääkis botaanik. «Hoolikalt tuleb järgida Actara instruktsioone, et lahus oleks just selline, nagu on kirjas, ja kasutada ka vastavalt.»

Tavalise kodukeemiaga ei tasu Siibaku arvates taimede juures madistada. «Taimekahjurite tapmiseks on mõeldud ikkagi spetsiaalsed mürgid ja neid on saada isegi suurkaupluste lilleosakondadest,» ütles botaanik.

Igasuguse tõrjega tuleb kindlasti olla järjepidev. «Kui jätad taime vahepeal hooletusse, siis jõuab mõni tilluke täike vahepeal täiskasvanuks saada ja tal tulevad järglased. Seega tuleb olla hästi usin, aga kõik on võimalik,» õpetas Siibak.

Villtäi võib märklauaks valida kõiksugu toataimi. «Villtäi ei ole väga valiva iseloomuga, ta on nõus võtma kõike, mis ette jääb,» lisas botaanik.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles