Tööotsija blogi: 25 kandideerimist ja 4 intervjuud

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvutierialad on mitu aastat olnud kutsekoolides eriti menukad.
Arvutierialad on mitu aastat olnud kutsekoolides eriti menukad. Foto: SCANPIX
CV-Online on pannud kolm tööotsijat oma kogemustest ja läbielamistest blogima, pakkudes omalt poolt juurde nõustaja kommentaari. Tarbija24.ee toob aadressil http://parimamet.wordpress.com ilmuvad värsked blogipostitused veidi lühendatud kujul ka oma lugejateni.


Müügiesindaja, laojuhi, auto- ja tõstukijuhi ning trükiplaatide valmistajana töötanud 22-aastane tartlane Tanel Tiirik, kellel on omandamisel sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika bakalaureusekraad Tartu Ülikoolis, on olnud töötu alates möödunud aasta novembrist.



Tanel kirjutab:

«Tööd olen tegelikult otsinud juba 2009. aasta juunist, kui sain tunda töö juures esimest palgakärbet. Tollel hetkel ei tundnud ma nii karjuvat vajadust uue töö järele ja seetõttu olin väga valiv pakutavate töökohtade suhtes. Kui ma lõpuks  novembris töötuks jäin, otsustasin aasta lõpuni aktiivsest otsingust loobuda.

Nelja kuuga 25 kandideerimist
Nelja kuu jooksul olen kandideerinud umbes 25 töökohale ning vestlusele olen pääsenud neljas firmas. Enamasti ma ei kandideeri kohtadele, kus sisetunne ütleb, et tööle ei võeta mingi oskuse puudumise pärast. 

Teise linna kolimisel vajaks suuremat palka
Umbes kuu aega tagasi hakkasin vaatama tööd ka Tallinna piirkonda (elan Tartus), aga minna elama teise linna nõuab vähemalt 15 000-kroonist palka, sest üüri ja transpordi peale läheks vähemalt pool ära. Sellist palka praegu katseajal kogemusteta noormehele keegi ei maksa.

Esimesele vestlusele pääsesin veebruaris ning tegemist oli müügijuhi abi kohaga. Midagi positiivset selles töökohas ei olnud. Pakutuv palk jäi alla 6000 krooni, töökoht asus Tartust mõned kilomeetrid väljas ning hiljem krediidiinfost päringut tehes selgus, et firma 2008. aasta puhaskasum jäi alla 100 000 krooni ning tegemist on pereettevõttega, kus mingit karjääri tegemise võimalust pole.

Kõige valusam äraütlemine
Järgmisena sain vestlusele andmesisestaja ametikohale ühes portaalis. Selle töökoha saamise nimel tegin ma kõik, mis võimalik. Kahjuks tuli nädal pärast vestlust ja prooviülesandeid sõnum, et pärast väga põhjalikku kaalumist otsustati valida keegi teine. Olin 99 protsenti kindel, et ma saan sinna tööle, aga saatusel olid teised plaanid.

Mõtlesin pikalt, et mis läks valesti? Töötukassa karjäärinõustaja lohutas, et eks see töö sobib rohkem naisterahvale ning minu küsitud palk ( 10 000 - 12 000 bruto ) oli umbes 2000 krooni rohkem, kui tahetakse maksta sellisel ametikohal.

Vähene vene keele oskus on puuduseks
Ülejäänud kahes kohas on jutt jäänud lühikeseks, sest ilma vene keele oskuseta seal hakkama ei saa.

Olin ka peaaegu minemas vestlusele Tallinnasse ühte reklaamimüügi ettevõttesse, kuid selle võtmeisikud on seotud ühe teise firma käimasoleva pankrotimenetlusega, samuti sooviti seal sõlmida käsunduslepinguid, mis kaotab ära peaaegu kõik tööandja kohustused ja ei taga töövõtjale sotsiaalseid garantiisid ning turvalisust.

Mida ma õppinud olen?


Tööle kandideerides tuleks kindlasti end kurssi viia ettevõtte tegemistega ning ka majandusolukorraga. Tööandjale meeldib, kui sa oled tutvunud ettevõtte tegevusega ning see annab ka märku, et oled huvitatud tööle asumisest.

Saades telefonikõne vestluse asjus, avan arvuti ning guugeldan ettevõtte kohta. Lisaks kodulehele on ka olemas erinevad portaalid ja foorumid, kus kiidetakse või laidetakse firma tegevust. Väga hea koht on Krediidiinfo, kust saab informatsiooni maksehäirete kohta ning tellida saab ka firma eelmise aasta majandusaruannet. Mulle tundub, et minusuguseid noori kogemusteta üliõpilasi kardetakse palgata.»

Karjäärinõustaja Ivika Borni kommentaar:
Sinu tugevuseks on see, et oled julge kandideerija, kuid samas valid pakkumisi, mis ka tegelikult huvitavad. Samas jätsid otsingutesse eelmise aasta lõpus pausi. Siit soovitus kõigile tööotsijatele - paus on hea, aga see ei tohi pikaks venida!

Minu soovitus on see, et tuleb endale selgeks teha, miks sa tahad tööd leida ja kuidas see töökoht võib aidata sind edasiste sihtide poole liikuda?

Kui sulle on oluline karjäärivõimalus (tundub, et on), kuid sul ei ole varasemat silmapaistvat töökogemust, siis ei peaks sa kohe esmapilgul loobuma tööst, mis karjääriredelil edasiliikumist küll ei paku, kuid mis annaks sulle erialase töökogemuse ja võimaluse ning oskuse protsesse laiemalt näha (nt. perefirmas). Samuti soovitan kaaluda võimalust oma palgaootustes veidi järeleandmisi teha.

Tööandja tausta uurimisel oled teinud tubli tööd. Tänases majandusolukorras on see ratsionaalne otsus uurida ka firmade finantsseisundit.

Kogemusteta noore inimese töölevõtmine on tööandja jaoks seotud alati teatud riskiga. Kui tööandja julgeb seda teed minna, võib ta saada endale entusiastliku ning energiast ja uutest ideedest pakatava noore töötaja. Kui varasem erialane töökogemus puudub, tasub CV-sse ja kaaskirja üles märkida kõik praktikakogemused ja projektides osalemised ning ka vabatahtlikud tööd.

Kui oled õpingute ajal olnud aktiivne ning olnud mõne ühingu liige, siis ka selle saad oma CV-sse märkida, samuti märgi ära avalikud esinemised või avaldatud artiklid, kui neid on. Kui oled koostanud/koostamas oma lõputööd, siis märgi ka selle pealkiri. Siit saab tulevane tööandja endale kasulikku informatsiooni sinu huvide ja edasise suuna kohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles