Aknatihend tuleks paigaldada enne külma tulekut

Kummitihendi soone laius on enamasti 1–7 millimeetrit. Foto: Erakogu

Talvel vanematest puitakendest sisse pressiv tuul juba jonni ei jäta, sestap on viimane aeg muuta elamu külmakindlaks, tihendades esimese sammuna aknad.

«Kuna aknaid tuleb tihendada vaid soojakraadide juures, soovitan aknad tihendada juba suvel, kuid müüginumbrid näitavad, et poodi tormatakse just esimeste külmakraadide ajal,» ütles Anu Tullino, akna- ja uksetihendite hulgimüüja Tesa Eesti müügijuht.

Samuti peab tihendi panema kuivale pinnale, mistõttu ei tohi tööd ette võtta liiga niiske ilmaga. Õigesti paigaldades peavad tihendid vastu kaheksa, silikoontihend kuni kümme aastat.

Akende tihendamine aitab võidelda soojakaoga, mis on suur probleem vanemates puit­akendega hoonetes. Halvasti tihendatud akendest saab aimu, kui tuule kardina liikuma. Variante akna soojustamiseks on mitu, kuid enne poodiminekut tuleb esiti mõõta pragude laius ja aknaraami pikkus.

Odavaim ja ka üks populaarsemaid variante on spetsiaalselt aknapragude tihendamiseks mõeldud aknakleeplint, mida on saadaval eri laiuses. Niiskuskindel ja temperatuurikõikumisi taluv aknateip maksab näiteks Espaki ehituspoes umbes kaks-kolm eurot.

Kuna teip tõmmatakse üle pilude, tuleb arvestada, et kinni saab kleepida vaid aknad, mida pole vaja enne kevadet avada. Kevadel aknateibi eemaldamisel tuleks seda kergelt fööniga soojendada, nii muutub liim pehmeks ja tuleb paremini ära. «Aknateibi puhul on oht, et selle eemaldamisel vanadelt värvitud raamidelt tuleb kaasa aknavärvi, mistõttu peaks selle kleepima ühtlasele tugevale pinnale või eelnevalt lahtise värvi raamidelt eemaldama, vajadusel pahteldama, uuesti värvima ja kuivatama,» õpetas Tullino.

Asjatundja sõnul kasutavad paljud inimesed akende soojustamiseks maalriteipi, kuid see ei hoia tuult hästi kinni, pole niiskuskindel ega talu temperatuurikõikumisi ning võib tegelikult aknaraamil olla vaid kolm kuni seitse päeva. «Inimesed kleebivad aga talvel aknaraamid maalriteibiga üle ja hiljem ei muretse, kuidas see ära tuleb,» märkis Tullino.

Aknakleeplint on odav tuult takistav variant, mida on läbi aegade kasutatud, kuid see tuleb igal aastal uuesti paigaldada. Kõige mõnusamad on Tullino sõnul hoopis liimiribaga aknatihendid, mille saab pärast kaitsepaberi eemaldamist kohe kinni suruda. «Eelkõige soovitamegi kasutada tihendeid, kuna aknateip on täiendav vahend eluruumide soojustamiseks,» toonitas ta.

Kallim on pikaealisem

Üks odavamaid variante pragude katteks on poroloontihend, mis peab aga heal juhul vastu kaks aastat. Lihtsasti kinnitatav poroloon sobib ühe- kuni viiemillimeetriste pragudega akendele-ustele. Seevastu peavad elastsemad kummitihendid vastu kuni kaheksa aastat ja hoiavad ka tõhusamalt sooja kinni.

Poelettidel on kummitihendite kuju ja paksus määratud D-, P- ja E-profiiliga. Suure prao korral tuleks neist valida D (pragudele 3–7 mm), P mahub keskmisesse (2–5 mm) ja E kõige kitsamasse vahesse (1–3,5 mm). Õige valiku tegemiseks peab teadma akna mõõte.

Teinekord jäävad ostjad jänni sobiva suuruse valikul, kuid sel puhul on heaks abimeheks joonlaud või näiteks plastiliin, mille võib asetada akna vahele, seejärel akna kinni suruda ja plastiliini paksuse ära mõõta.

Kummitihendid taluvad kuni 50-kraadist külma, on niiskus-, vee- ja UV-kindlad, säästavad vastavalt profiilile energiat väidetavalt 20–40 protsenti ning valikus on üldjuhul nii valge kui ka pruun värv. Kummitihendid on ehituspoodides müügil kas väljamõõdetult karpides või suurtes rullides nõnda, et müüja saab ostjale lõigata vajaliku pikkusega jupi.

Tullino kinnitusel on kõige energiasäästlikum ja universaalsem aga silikoontihend, mis peab vastu kuni kümme aastat, kuid on paraku ka kõige krõbedama hinnaga. Espaki ehituspoes tuleb näiteks kuuemeetrise Tesa silikoontihendi eest loovutada 16,25 eurot. Samas maksab kuuemeetrine D-profiiliga kummitihend vaid umbes kolm eurot.

Tullino selgitas, et teinekord on vaja ühe akna puhul kasutada eri paksusega tihendeid ja et sellisel juhul ei peaks erinevate profiilide vahel valima, sobib asjatundja kinnitusel just silikoon, mida võib paigaldada 1–7-millimeetristesse pragudesse. «Silikoon on elastsem, olles kummist parem, sest seda annab hästi kokku suruda. Kuna silikoontihend sobib paljudele erinevatele pragudele, ei pea erinevas mõõdus tihendeid omavahel sobitama,» õpetas ta. Silikoone kasutatakse ka juhul, kui aknaraamid on väljastpoolt tihendamata.

2009. aastal poodidesse jõudnud ja üha suuremat populaarsust võitnud termokile saab kleepida aknaraami peale. «Kui kile on õigesti paigaldatud, on aken täiesti läbipaistev,» ütles Tullino, kelle kontori aknal on see püsinud juba neli aastat. «Põhiliseks omaduseks on, et tänu kilele ei teki aknaklaasile kondensatsioonivett. Kuna see on raami küljes, ei pea seda kevadel ka ära võtma,» ütles Tullino, ja lisas, et termokilet eelistavad näiteks toataimede omanikud. «Lilledki küsivad talvel sooja ja tänu kilele on neil akna juures soe,» arvas ta. Termokile maksab olenevalt suurusest viis kuni üheksa eurot.

Kõik eelmainitud aknatihendid kaitsevad mingil määral müra eest, kuid poest leiab ka spetsiaalseid mürasummutavaid tihendeid, mis on materjali poolest poroloon- ja kummitihendi vahepealne variant.

Akende tihendamine on tavaliselt töö, mis võetakse suurelt ette, ja seega tahaks ju, et kõik esimese korraga laabuks. Kuigi isekleepuvad tihendid on justkui paigaldusvalmid, ei pruugi kõik siiski alati õnnestuda, näiteks hakkab tihend juba kuu aja pärast lipendama.

Hooldust ei ole tarvis

«Kummitihendi tagumisel poolel on liimiriba, mis tuleb pärast kaitsepaberi eemaldamist vastu raami suruda. Kui tihend tuleb lahti, ei tarvitse aknaraam eelnevalt piisavalt hästi puhastatud olla või on tihend paigaldatud liialt külma ilmaga. Samuti ei tohi paigaldamisel tihendit venitada,» kostis Tullino.

Samuti märkis ta, et mida vähem kleepimise ajal liimipinda näppudega puutuda, seda paremini tihend kinnitub. «Näpud on ikka kas rasvased või tolmused ja seetõttu ei tohiks kleeppinda näppudega puutuda. Tihendit tuleb ka umbes viis sekundit pressida, et see korralikult kinnituks.»

Enne kleepimist või tihendite paigaldamist tuleb pind korralikult puhastada, milleks sobivad spetsiaalsed aknapuhastusvahendid. Päris pesu­seebi ja vee kasutamist Tullino mõistlikuks ei pea, kuna raamile jäävad külge seebiained, mis liimi nakkuvust takistavad. Eemaldada tuleb nii tolm kui ka lahtine värv, et liim mustust enda külge ei tõmbaks ja tihend maha ei kukuks.

Hiljem tihendid erilist hooldust ei vaja. Kui aknaid pesta, siis tuleb lihtsalt pehme, mitte liialt niiske lapiga õrnalt pühkida. Plastakende omanikud peaksid aga olemasolevaid tihendeid korrapäraselt hooldama – vähemalt kord aastas tuleb neid määrida näiteks silikoonõliga, et tihendid säilitaksid elastsuse.

Väga vanade akende puhul ei piisa vaid akende tihendamisest kummitihenditega. Sellisel juhul tuleb uurida, kuidas klaasid silikooniga kinnitada, kas tasub ehk suuremad praod täita ehitusvahuga või viletsas seisus aknad üldse välja vahetada. «Näiteks 1950ndatel ehitatud vanas suvilas poleks akende tihendamisest suurt  tolku, kuna seal murrab tuul ka juba seintest sisse,» leidis Tullino.

Eesti Energia energiasäästu portaali andmetel säästab akende tihendamine, katkiste klaaside ja irvakil uste väljavahetamine või uute kolmekordsete akende ning hästisoojustatud välis- ja rõduuste paigaldamine ligi 15 protsenti tarbitavast soojusest.

Lihtsaks ja odavaks elamu soojustamiseks on veel lisaks teisigi lahendusi. Näiteks isekleepuv tihendusriba ustele, mis kaitseb tuuletõmbuse, külma ja niiskuse eest, piirates samuti küttekulusid. Tolmu, tuule ja külmakaitseks on samahästi ka plastikust nailonharjakestega ukseharjad. Seinte kaudu toimuvat soojuse kadu aitab vähendada peegelduv kate, mis paigaldatakse seinale radiaatori või muu küttekolde taha. Küttekulusid aitab see kokku hoida soojust tagasi tuppa peegeldades.