Hollandis on puhkenud tuline arutelu selle üle, kas liberaalsete vaadete poolest tuntud riigis on kohta sellisele tegelaskujule nagu Must Peeter ning tõstatunud on mitmeid rassismi olemust puudutavaid küsimusi.
Hollandi jõuluvana mustanahalist teenrit peetakse rassismi ilminguks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Diskussioon on läinud vägagi emotsionaalseks ning juba 150 aastat jõulude ajal püha Nikolausega kaasas käiva mustanahalise tegelaskuju üle arutlevad isegi ÜRO ametnikud.
Paljud riigid maailmas näevad Musta Peetrit (hollandi keeles Zwarte Piet) selgelt rassistliku sümbolina, ent Hollandi kommentaatorid leiavad, et tegu pole sugugi nii ühekülgse teemaga ning tegelikult ärgitab ta positiivset arutelu rassismi üle.
Musta Peetri mõtles 1945. aastal välja Hollandi kooliõpetaja Jan Schenkman, kes kirjutas raamatu Hollandi jõuluvanast pühast Nikolausest ja tema mustanahalisest teenrist, kes abistab kingituste laiali jagamisel.
Püha Nicolaus saabub koos oma abilistega Hollandi traditsioonide kohaselt novembi kolmandal laupäeval kingitusi täis paadis. Kolm nädalat hiljem jagavad hollandalsed üksteisele kingitusi, mis nad said väidetavalt pühalt Nikolauselt.
Nikolaus ise on punast rüüd ja piiskopimütsi mitrat kandev Türgi piiskop, Must Peeter on aga rõivastatud uhkeldavasse keskaegsesse kostüümi ning teda mängiva afroparukaga inimese nägu võõbatakse mustaks ja huuled punaseks. Must Peeter on tavaliste hollandlaste jaoks laste pidustustel esinev kahjutu trikimees.
Vastased leiavad aga, et tegu on rassistliku meenutusega ajast, mil mustanahalised olid Hollandi kolonistide orjad.
Debatt selle üle, kas Must Peeter on rassistlik, on alates 1960ndatest olnud peaaegu igaastane, ent irooniliselt on see eriti tuline tänavu, mil Hollandis tähistatakse orjanduse kaotamise 150. aastapäeva,
Sõna on sekka öelnud isegi ÜRO inimõiguste komisjon. «Mis on viga ühel jõuluvanal, miks teil kahte on vaja?» küsis komisjoni liige Verene Shepherd Hollandi riigitelevisioonis, muutes hollandlased veelgi raevukamaks. Shepherdi kommentaarid said kiiresti pilkealusteks – päevalehe De Telegraaf korraldatus küsitluste andmetel leiab 66 protsenti riigi elanikest, et Musta Peetrita ei oleks ka püha Nikolause pidustusi.
Sealjuures leidis 96 protsenti küsitletud 10 000 inimesest, et debatti Musta Peetri üle ei oleks sugugi vaja.
Eile pärastlõunaks oli tegelase toetuseks loodud lehekülg sotsiaalmeedia võrgustikus Facebook kogunud juba üle miljoni toetaja.
Analüütikute hinnangul tõstatab Musta Peetri küsimus aga ka laiema rassisimi küsimuse, mida Hollandis tegelikult sisuliselt sageli ignoreeritakse. Hollandi kultuuripärandiga tegeleva keskuse direktor Ineke Strouken lisas, et sellegipoolest on Must Peeter kõigest fantaasiategelane ning teda mängivaid inimesi ei peaks pidama rassistideks.
Amsterdamis asuva Hollandi keele ja kultuuri keskuse teadur John Helsloot rääkis, et rünnakut Musta Peetri vatu nähakse kui rünnakut Hollandi kultuuri ja traditsioonide vastu. «Varem võeti tema vastu protestijaid haruharva kuulda, globaliseerunud maailmas sekkuvad sellesse aga ka väljaspool olijad,» selgitas ta. Tema sõnul armastavad Musta Peetrit Hollandis nii valged kui mustanahalised ning selles ei näha enamasti mingit probleemi. Tegu on Helslooti sõnul lihtsalt ühe toreda tegelaskujuga.