Eile esitleti Tallinnas uut eesti autorite raamatut «Puhta toidu raamat», kus jagatakse näpunäiteid mahetoidule üleminekuks, puhta toidu kasvatamiseks ja valmistamiseks.
Uus eesti raamat õpetab mahetoitu sööma
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
5. mai 2010, 12:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatu autorid on endine professionaalne kokk ja refleksioloogiaga tegelenud Kaarina Naur ning toitumisnõustaja Ülle Hõbemägi. Mõlemad naised läksid mahetoidule üle pärast seda, kui neil endil, nende lähedastel ilmnes tervisemuresid. Tänaseks sööb Kaarina vaid mahetoitu, Ülle lubab endale vahel ka peotäie laste krõpsukotist, kuid eelistab enamasti looduslähedast, puhast toitu.
Muu hulgas tähendab mahetoidu tarvitamine seda, et naised ei tee oma igapäevaseid oste suurtest supermarketitest, vaid hoopis ökopoodidest ja otse talunikelt.
Kaarina tunnistas, et tema proovis mahetoidule üle minna päevapealt ja see tekitas šoki tema kehale ja rahakotile. Et mahetoit on kallim, märkis ka Ülle, kuid nentis samas, et kvaliteedi eest tasub rohkem maksta.
«See on investeering tervisesse. Praegu sööd puhtalt, siis tulevikus ei kulu vererõhurohtudele,» lisas Kaarina.
Esimesed asjad, millest mahetoidule üleminekul loobuda, on valge jahu, valge suhkur ja peen sool. Need on toiduained, milles pole raamatu autorite sõnul midagi kasulikku. Valge suhkur on Kaarina Nauri uskudes lausa kahjulik – selle keemiline valem sarnaneb mürgiga ja see tekitab sõltuvust. Kui suhkrust loobuda, siis kaob mõne aja pärast ka magusaisu, kinnitasid naised.
Lisaks mahetoidu tarvitamisele õpetab raamat ka oma toitu ise kasvatama. Mahetoidu kasvatamine on osalt hea uudis nendele, kellele ei meeldi sooje suvepäevi peenaramaal rohides veeta.
«Nulltolerants umbrohtude suhtes ei ole mahepõllunduses prioriteet,» kuulutab raamatu mahetoidu kasvatamist tutvustav peatükk.
Nõges, naat, võilill, malts ja vesihein sobivad Kaarina ja Ülle õpetuse järgi hoopis toiduks. Varakevadel on need kõige vitamiinirikkamad taimed, millega organismi talveunest äratada.