Tööotsija blogi: karjäärinõustamine andis kindlust juurde
5. mai 2010, 13:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
CV-Online on pannud kolm tööotsijat oma kogemustest ja läbielamistest blogima, pakkudes omalt poolt juurde nõustaja kommentaari. Tarbija24.ee toob aadressil
ilmuvad värsked blogipostitused veidi lühendatud kujul ka oma lugejateni.
33-aastane Lõuna-Eestist pärit Diana Tiks, kellel on omandamisel infoteaduse bakalaureusekraad Tallinna ülikoolist, on varem töötanud õmbleja, koka, müüja ja ostujuhi assistendina. Alates 2009. aasta augustist on ta töötu.
Diana kirjutab:
Üks nädal jälle möödas ja olen endiselt optimistlik töötu. Eelmisel nädalal, neljapäeval siis, käisin karjäärinõustaja juures. Kuna minu eelmised kogemused olid pehmelt öeldes pettumust valmistavad, siis olin suhteliselt skeptiliselt meelestatud ka enne uut kohtumist.
Kontrast kahe nõustamise vahel oli tohutu. Kui eelmine kord pandi mind kohe testidega silmitsi ühte ruumi, öeldi ajalimiidiks 40 minutit ning pärast nende täitmist oligi kohtumine läbi (käisin tulemuste järel nädal hiljem), siis seekord oli kogu kohtumine fun, võiks öelda.
Karjäärinõustamisele minnes tasub teada, mida tahad!
Ivikaga oli väga kerge ja huvitav vestelda. Kuna 9 kuu tagune nõustamissessioon oli veel värskelt meeles, siis seekord ei jätnud ma midagi juhuse hooleks ja mõtlesin enne selgeks, milles vajan abi.
Nagu öeldakse, vastused sõltuvad küsimustest. Nii me lähtusime oma vestluse arendamisel minu soovidest ja vajadustest, ma nii-öelda dikteerisin teema, enam ei olnud passiivne nõustatav.
Mind huvitas konkreetselt, kuidas käituda töövestlusel (mängisime mõned küsimused/situatsioonid ka läbi) ja kuidas rääkida palgateemal. See on ilmselt raskemaid teemasid tööandjaga, et ei tekiks üksteise vääriti mõistmist ja mõlemad osapooled oleksid rahul.
Vaatasin oma nõrgemaid külgi hoopis teiselt poolt ja leidsin, et need tulevad mõnes ametis hoopis kasuks. Palju abi oli eelnevate kogemuste ja töösituatsioonide analüüsimisest. Näiteks ma leidsin, et tegelikult oskan ma probleeme märgata/ennetada ja üles näidata initsiatiivi, et neid lahendada. Olin ehk isegi pisut üllatunud oma südikusest saada asju/infot, mida mul on vaja.
Edaspidi ei ole ma kindlasti nii kriitiline enda suhtes ja uurin ka tööpakkumisi, mis on suuremat väljakutset pakkuvad kui need, mida ma praegu vaatan ja milleks ma arvan end võimeline olevat. Lihtsalt tulen oma mugavustsoonist välja. Teen rohkem ka taustauuringut. Enne tööintervjuule minekut on hea läbi töötada ka küsimused, mis Ivika mulle andis, et tunda end intervjuul kindlamalt.
Sain uut indu tööotsinguteks!
Kui kohtumine sai läbi, olin ma väga rahul, ma sain kindlust juurde, mul oli selgem pilt oma võimalustest. Samal õhtul sukeldusin uue innuga tööpakkumistesse. Ja nüüd kripeldabki üks tööpakkumine mitmendat päeva juba hingel - kas see koht võiks olla minu jaoks?
Karjäärinõustaja Ivika Borni kommentaar:
Iga tööandja küsimuste ülesehitus on kindlasti erinev, kuid teemad, mida intervjuul käsitletakse, on üldjuhul sarnased.
Milliseid küsimusi enda käest küsida?
1. Millised olid sinu peamised tööülesanded ja vastutusvaldkonnad eelmises ametis?
2. Millega sa eelmisel tööl silma paistsid, milliseid lisateadmisi ja kogemusi on sinu senised tööülesanded sulle andnud?
3. Mida sa eelmistest töökohtadest õppisid? Kui kõik ei läinud päris hästi, millistel asjaoludel sinu töösuhted on lõppenud?
4. Mõtle ka sellele, millised isikuomadused on sinu meelest kandideeritaval tööl vajalikud, et olla edukas ja millised neist omadustest on sinu tugevad küljed ning mida sooviksid veel arendada?
5. Traditsiooniline küsimus - kuhu tahad jõuda viie aasta pärast? Siit nopib tööandja välja sinu ambitsioonikuse, arenemissoovi, sihi. Ja teisalt - kui kaua antud töökoht sulle rahuldust ja piisavalt väljakutseid võiks pakkuda.
Kui tööandja ütleb sulle näiteks intervjuu ajal ootamatult: «Lugege palun üks luuletus», siis ei tasu sellest ära ehmatada. Siin ei oodata sinult kirjanduse uuemate vooludega kursis olekut ja luulehuvi, vaid sinu reageerimist ootamatutele situatsioonidele, mida pea iga töö juures võib ette tulla.
Töötasu teema juures mõtle enda jaoks välja kaks numbrit - mis on sinu miinimum, millest allapoole sa ei ole mitte mingil juhul valmis minema ning teisalt palk, millega sa rahul oleksid, et raha ei paneks sind kohe uut töökohta otsima. Need numbrid võtagi palgaläbirääkimistel aluseks.