Lugeja küsib: mida peab tavakodanik ette võtma, nähes õllepudeli mahaviskajat?

Mõnikord aitab prahiloopijat korrale kutsuda mööduja märkus.

FOTO: Mari Luud / Õhtuleht

«Mida peaks tavakodanik tegema juhul, kui näeb inimest tänaval maha loopivat õllepudelit, kommipaberit või suitsukoni, suitsetamas bussi või rongipeatuses, sodimas seina vms? Kas sellised teod on karistatavad ning kuidas peaks/võiks pealtnägija sellisel puhul käituma? Kas igaüks võib kahtlusalust taoliselt kinni pidada? Mida teha kui kahtlusaluseid pole võimalik kohapeal kinni pidada? Näiteks on nad tugevamad või neid on rohkem? Kas on üleüldse lootust, et politsei sellisele kutsele aegsasti reageerib? Kas mingitel juhtudel peab nõudma ka teistelt tunnistajatelt mittelahkumist?» küsib lugeja.

Vastab veebikonstaabel Maarja Punak.

Küsimus on täiesti õigustatud ja usun, et see on käinud ka paljude teiste isikute peadest läbi. Üldiselt, kui näiteks ühistranspordis toole soditakse, lärmakalt juuakse või laamendatakse, esineb kodanikujulgust harva. See pole hukkamõist, kuna tõepoolest, kui isikuid on rohkem, nad on ilmselgelt tugevamad, võimalik et ka mingisuguses joobes ning rääkimata sellest, kui ka kodanikul endal on kiire, siis valitakse vaikiv nõusolek. Tegelikkuses teiste isikute vaikimine võib mõjuda laamendajatele hooguandvalt.

Prügi mahaloopimine, seinte sodimine on rikkumised ning nende eest on ette nähtud karistused. Nii nagu suitsetajate korral, siis tihti piisab sellest, kui teine isik annab märku, et selline käitumine ei ole ok. Samas, lihtne on seda teha siis, kui rikkujaid on üks.

Variandid, mida avalikes kohtades teha: kaasata teisi appi. Bussis bussijuhti, poes poemüüjat st neil on endal olemas käitumisjuhis, mida sellistes olukordades teha (ja kust saab abi) ja võimalik, et nad ise ei ole olukorda veel märganud.

Teiseks, oleneb olukorrast, kuid vahel piisab rikkujatele ka suulise märkuse tegemisest. «Vabandage, ma nägin, et Teil kukkus krõpsupakk prügikastist mööda.» Mõjub pigem noorte ja uljaste korral.

Kolmandaks, kui on näha, et rikkuja ei ole agressiivne (näiteks graffiti tegija või alaealised alkoholiga), piisab ka sellest, kui hoiatate, et kui nad seina sodima hakkavad või oma pudelitega siin jooma hakkavad, teete neist pildi ja edastate politseisse.

Neljandaks, kui ilmselgelt ei ole rikkuja valmis oma tegevust lõpetama ja temast käib jõud üle, siis tasub teha olukorrast nii pilti, et isik seda ei näe, helistada politseisse ja kutsuda patrull välja. Kui patrull õigeaegselt kohale ei jõua või peate ise sündmuskohalt lahkuma, saate pildid ja enda täiendavad andmed saata politseisse e-kirja teel. Helistada võib igal juhul, sest võimalik, et lähim patrull ongi lähedal olemas ning nad saavad kohe sekkuda. Kui tegemist ei ole just Tallinna kesklinnaga, siis mujal, eriti pealinnast väljapool, on üldiselt politseinikud oma kohalike rikkujatega kursis ning edastatud pildist võib piisata isiku kindlakstegemiseks.

Viiendaks võimaluseks võiks olla füüsiline sekkumine. Pigem sellistel juhtudel, kui on tegemist taskuvarastega, joobes alaealistega, isikutega, kelle seisund võib olla ohtlik nii teistele kui neile endale. Siin tuleb kindlasti arvestada seda, et enda elu sekkumisega ohtu ei pane.

Kokkuvõttes, pigem sekkuda sõnaliselt, kindlasti helistada 110 ja mõelda enda ohutusele.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles