Parimad toiduained 2010 – kas ka tervislikemad?

Verni Leivak
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõltumatu tarbija: Angelika Erinit hämmastas Põltsamaal toodetud kohupiimakreemi headus, masendas aga viina tunnistamine üheks paremaks toiduaineks.
Sõltumatu tarbija: Angelika Erinit hämmastas Põltsamaal toodetud kohupiimakreemi headus, masendas aga viina tunnistamine üheks paremaks toiduaineks. Foto: Toomas Huik

Kuueteistkümnendat korda kuulutas Eesti Toiduainetööstuse Liit välja Eesti parimad toiduained. Arter palus mitme saladuslikke E-aineid analüüsiva raamatu autoril, ennast sõltumatuks tarbijaks nimetaval Angelika Erinil hinnata, kui tervislikud need on.


Tänavusele konkursile esitati 112 toodet 27 ettevõttelt. Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on ürituse peamiseks eesmärgiks tutvustada uusi tooteid – tingimusega, et need on toodetud Eestis. Iga konkursil osaleva toote eest tuleb tootjal tasuda 2000 krooni, kui neid on rohkem, siis väheneb ühe toote eest tasutav summa.
Vahet tehakse ka toiduliidu liikmetel ja mitteliikmetel, esimesed maksavad poole vähem.

Väiketootjatele kallis konkurss
Siinkohal toiduliidu juht natuke eksib. Arteri käsutuses on ühele Tallinna ettevõtjale saadetud 2010. aasta konkursitingimused, millest nähtub, et ettevõtte esimese toote eest tuleb tasuda 4000 ja iga järgneva eest 2500 krooni, esimese tooteseeria eest 6000 ja iga järgneva eest 3000 krooni.

Toote või tooteseeria osalemisel mitmes kategoorias lisandub nimetatud summadele veel 2500 krooni ning hindadele tuleb juurde käibemaks 20 protsenti.

Tooraine ei pea olema kodumaine ja hindamiskomisjon eesotsas TTÜ professori, toiduteadlase Raivo Vokiga annab tooteid hinnates – paljudele kindlasti üllatusena – rohkem punkte nende meeltajutavate ehk organoleptiliste omaduste ja pakendi ning vähem nende tervislikkuse eest.

See annab ka vastuse küsimusele, miks osalesid parima toiduaine konkursil, täpsemalt parima alkohoolse joogi alajaotuses tarbija vanad tuttavad, viin Viru Valge ja õlu Saku Originaal. «Just, kui peenemalt vaatate, siis uudistoodete alla käib ka uuendatud sisu või pakend,» kostab Potisepp, «ja nende mõlema puhul on uued mõlemad. Ühel on välja töötatud kristallfiltratsioon ja teisel võetud kasutusele söefiltratsioon.»

«Vaadake, võiksite teada, et on olemas vedelad ja tahked toiduained,» tõrjub Potisepp kahtlust, kas alkoholi üldse on sobiv toiduaineks, ja veel parimaks, pidada. Või vähemasti parima toiduaine konkursile lubada. «Toiduliit on kindlasti ainuke organisatsioon Eestis, kes mingit juhul ei eira üht toiduainetööstuse sektorit, mis on väga innovaatiline, edasiviiv, eksportiv ja välisturgudele suunatud. Teeme seda kindlasti ka edaspidi.»

Tänavuste tiitlisaajate hulgas on ka konkursi nelja sponsori – Liviko, Põltsamaa Felixi, Saarioinen Eesti ja Rakvere lihakombinaadi – tooted. Lihtsalt kokkusattumus?

 «Kui te selliseid asju hakkate küsima, siis lausa solvate hindamiskomisjonide tööd,» ütleb Potisepp löödult. «Et te teaksite: ka toiduliidu esindaja ei osale hindamiskomisjonides ega juhi neid just sellepärast, et see ei tunduks korruptsioonina. No teate, selle peale on isegi raske tulla... Natukene ajab isegi naerma!» Potisepp on veendunud, et komisjoniliikmed on piisavalt targad, et end ettevõtetega mitte siduda.

Ja kinnitab kahetsusega, et tänavu puudusid nimekirjast parima kalatoote kandidaadid, sest ükski ettevõte neid konkursile ei esitanud. Viimati sai selle aunimetuse 2008. aastal kuumsuitsu lõhefilee portsjondekooriga. Kondiitritooteidki oli tänavu vaid kaks (!) ning need ühitati hindamiskomisjoni esimehe otsusel pagaritoodetega.

Ei tasu «üle reageerida»?
Sõltumatut tarbijat ja mitme tervislikust toitumisest kõneleva raamatu autorit Angelika Erinit paneb aga imestama, et läinud aasta üritusel parimaks tooteks ja ka parimaks toiduks tervisele kuulutatud Leiburi Ela sajaprotsendiline täistera-mitmeviljasai sisaldab säilitusainet E200, hüdrogeenitud taimset õli ja rasva sisaldavat margariini, mis ei saa kuidagi olla tervislik. Ehkki sai on maitsev ja pakend kaunis.

«Igal inimesel on õigus isiklikule arvamusele,» tunnistab Potisepp. «Meie kui konkursi korraldajad teeme oma tööd, nii et ma arvan, et ei pea sellele vastama. See on tema isiklik seisukoht. Eeldaksin siiski, et kui meil on hindamiskomisjonis toitumisteadlased, siis nad teavad, mida teevad!»

Erinit hämmastab seegi, et parimaks lihatooteks tunnistati naatriumglutamaati ehk ainet E621 sisaldavad ürdi-toorjuustutäidisega lihapallid Rakvere lihakombinaadilt. Isegi toitumisteadlane Raivo Vokk on intervjuus Eesti Naisele tunnistanud, et E621 võib ületarbimisel põhjustada valgu ainevahetuse tugevaid häireid.

Maineka tiitlita jäid näiteks konkursile esitatud ja E-ainevabad Oskari lihaviinerid, Laste Võluviinerid ja Klaabu lihaviinerid. Viimastes on küll väike E250 sisaldus, ent need sisaldavad 67 protsenti broileriliha.

«Öelge talle (Erinile – toim), et ärgu reageerigu asjadele üle!» põrutab Potisepp. «Natukene uurigu, rääkigu toitumisteadlastega, lugegu artikleid selle kohta ja – igaühel meist on oma isiklik arvamus! Kui talle maitseb ilma E621-ta, siis need tooted on olemas, ja uskuge mind, mõnedel tootjatel on õudselt hea meel, kui keegi neid ka ostab!»

Väljavõte reglemendist
Konkursil osalemise tingimused ja hindamise alused
•    osaleda saavad tooted ja tooteseeriad järgmistest alarühmadest: piima-, liha-, kalatooted ja meresaadused, kondiitri-, teravilja- ja pagaritooted, puu- ja köögiviljatooted, joogid, alkohoolsed joogid, kastmed, valmistoidud ja muud tooted;
•    osaleda saab kahes kategoorias: uued tooted ja tervisetooted;
•    tooted peavad olema Eestis tööstuslikult toodetud, toodetud Eesti turule ajavahemikus 1.01.2009 – 1.02.2010 ja olema uued (ettevõtte, toiduainetööstuse või toiduturu suhtes uus või uuendatud, k.a pakend);
•    tervisetooted peavad lisaks olema ka muu hulgas vähendatud toiduenergiaga ning põhinema mahepõllumajandustoormel;
•    esmalt hindavad toidurühmade hindamiskomisjonid toodete lõhna ja maitset, seejärel nende uudsust, pakendit, realiseerimise mahtu ja tervislikkust, üldkomisjon hindab alarühmade võitjaid ja annab neile märgi kandmise õigused;
•    rohkem punke saab meeleorganite abil tajutavate omaduste ja pakendi (32–40 punkti), uudsuse või uuenduse (15 punkti), vähem aga tervislikkuse (6) ning realiseerimise mahu ja dünaamika eest (3) eest; alkohoolsetel jookidel tervislikkust ei hinnata, tervisetoodetel saab tervislikkuse eest kuni 25 punkti.

Angelika Erini konkursitoodete edetabel

Et Eesti parimateks toiduaineteks tituleeritud head-paremat poest leida, külastas Arter kolme suurt poodi. Paljudel juhtudel tuli väärt kaupa tikutulega otsida ja ega kõike saada polnudki. Nii võtsime Tervise kohupiimakreemi asemel Koduse ja kuna ostmise hetkel polnud aimu, et viina puhul pudelit hinnatakse, on see pildil «vales» anumas. Seejärel palusime Angelika Erinil hinnata tooteid lähtuvalt eelkõige nende tervislikkusest, sest tunnustatud toiduspetsialistidele polnud see prioriteet.


Parim toit tervisele: kohupiimakreem Ricotta (Põltsamaa meierei juustutööstus, hind kaubamaja toidumaailmas 19,90, 500 g)
«Väga üllatav, huvitav, teistmoodi ja tõesti väga hea! Pehme ja uue maitsega, kuigi rasva on 6,5%. Ricotta on tehtud vadakust ja vadakuvalk olevat palju paremini omastatav kui piimavalk. Soovitus: pakendil võiks olla mõni retsept kasutuse kohta ja teine valik võiks olla 250-grammine toode.»

Parim piimatoode: Harmony südamejuust (piimandusühistu E-Piim, hind Selveris 32,90, 175 g)
«Etikett näitab, et sisaldab Eesti teadlaste avastatud TENSIA-bakterit. Säilitusaineid aga polegi ja see näitab, et on võimalik toota ka nendeta!»

Parim toiduaine ja parim pagaritoode: Fazeri must seemneleib (Fazer Eesti, hind Selveris 10,90, 280 g)
«Kasutatakse hulgaliselt seemneid (26%), kuid täisterajahu võiks rohkem olla. Lisaainetelt okei.»


Parim toiduaine piirkonna väikeettevõttelt: talukohupiim koorega (Nopri talu meierei, hind Prismas 14,90, 300 g)
«Rasvasisaldus on suur, kuid maitselt hea ja ehe. Kõigile, kes tahavad head ja rasvast! Ise sööksin harva.»

Parim mittealkohoolne jook: Premiumi õunamahl (Põltsamaa Felix, hind Selveris 17,90, 1 l)
«Pole lisatud suhkrut ega säilitusaineid. Värskelt pressitud õunamahl on siiski sootuks teise maitsega.»


Parim köögiviljatoode: küüslaugukurk
(Salvest, hind Selveris 26,50, 675 g)
«Kui purgis on küüslauku (0,8%), siis miks on kasutatud küüslaugu lõhna- ja maitseainet?»
Parim kaste: sinepi ja mee kaste (Põltsamaa Felix, hind Selveris 27,50)
«Kahtlustan, et rikun äädika ja äädikhappe intensiivsuse tõttu oma kalaroa! Aga miks peab ammooniumkaramelli (E150c) sööma?»

Parim lihatoode: toorjuustutäidisega
lihapallide tooteseeria (Rakvere lihakombinaat, hind Selveris 29,90 tk, 300 g)
«Kahjuks on ürdi-toorjuustutäidisega lihapallides lõhna- ja maitsetugevdaja E621. Teiste mahedal maitsel polnud viga midagi.»

Parim valmistoode: pannkookide tooteseeria (Saarioinen Eesti, hind Prismas 15,50 tk, pakk 200 g)
«Hakklihatäidisega kookides on E621 – maitsemeelte petmiseks? Ka säilitusainete ja toiduvärviga maasikapannkooki ma ei ostaks, küpsetaksin need ise!»


Parim alkohoolne jook: viin Viru Valge (Liviko, 0,2 l, hind Selveris 51,00)
«Nagu pehme viin, kuid õunamahla võtaks ikkagi kiiresti peale. Miks see aga tervislike toiduainetega koos konkureeris?»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles