iDeal kampaania

Võrdlus: millises toidupoes on parim iseteenindus?

Selveri iseteeninduskassa.

FOTO: Stanislav Moshkov / Õhtuleht

Tarbija24 võrdles kolme jaeketi – Konsumi, Prisma ja Selveri – iseteeninduskassasid ja selgitas välja, et kõige aeganõudvam on süsteemi kasutada kaupluses, kus tuleb end eelnevalt registreerida.

Katse tegemiseks sai valitud tipptunni aeg ehk külastasime kauplusi tööpäevadel vahemikus 17.00–19.00, mil eeldatavasti on poes kõige rohkem inimesi. Kauplust külastas inimene, kes polnud selle iseteeninduskassat varem kasutanud.

Igast poest osteti vaid üksikud kaubad, kuna iseteeninduskassa võiks toimetuse hinnangul olla mõeldud eelkõige neile külastajatele, kes kauplusest paari hädavajalikku toodet kiiresti hankida soovivad. Kõikidest kauplustest osteti vähemalt üks puuvili, et näha, kuidas õnnestub puuviljade kaalumine ning alkohoolne jook, et näha, kas küsitakse ka dokumenti.

1. Konsum

Tartus Riia maanteel asuvas Konsumis seisis iseteeninduskassa nukralt üksipäini, samal ajal kui tavalistes kassades ulatusid sabad riiuliteni. Tundus, et uudse võimalusega pole väga agaralt kaasa mindud. Väikeste ostude tegijale oli iseteeninduskassa justkui unelm. Ja mis peamine: ka esimest korda seda poodi külastades võis vabalt jalutada iseteeninduskassase ning selleks polnud vaja ei kliendikaarti ega eelnevat registreerimist.

Samuti võis otsuse iseteeninduskassa kasuks langetada alles lõpus maksma minnes – pole tarvis kohe poodi sisenedes piiksutavat pulti haarata ega enne iseteenindusse minemist tooteid plõksutada. Kui oled rahus kaubad ära ostnud, saad valida, kas pöördud iseteeninduskassa või kassiiri poole.

Iseteeninduskassasse jõudes saabus kiiresti klienditeenindaja, kes oli äärmiselt lahke ja sõbralik. Algajat võis esmalt ehmatada pikk, ligi 20 punktist koosnev juhend, kuidas masinat kasutada. Tegelikult poleks nimekirja tarvis lugeda, sest eestikeelset (või soovi korral venekeelset) arvutit oli lihtne kasutada. Pisut enam häiris iga iseteeninduskassa juures jutustav naishääl, mis kokku paraja müra tekitasid.

Puuviljad kaalutakse enne tavalisel viisil fruktide osakonnas. Iseteeninduskassasse sai vajadusel sisestada ka taaratšeki ja kliendikaardi. Dokumenti ei küsitud.

Kaubad tuli tõsta masina kõrvale kaalule (ilmselt arvestab süsteem kaalu järgi, kas tooted on õigesti triipkoodiga läbi löödud). Klienditeenindaja abistas toodete läbilaskmist nii kärmete liigutustega, et kogu tegevus võttis aega maksimaalselt paar minutit.

2. Selver

Enne Järve keskuse Selveris teenuse Selveekspressi kasutamist oli vajalik end registreerida. Kui Partnerkaarti pole, kulub aega rohkem, kuid tänu uuele Partnerkaardile läks asi pisut lihtsamalt – tuli registreerida end vaid infolauas. Samas näis seesugune nõue pisut tüütu. Miks peab iseteeninduskassa jaoks end kuhugi tingimata kirja panema? Püsikliendile, kes koguaeg Selverit külastab, on see mõistagi ühekordne kohustus ja pärast hooleta.

Vastuse küsimusele sai ka pulti haarates, kuna see tervitas kasutajat tema nimega. Tõepoolest, tegemist on väga personaalse lähenemisega. Puldi kasutamisel tuleb märkida, et üksinda oleks esmalt päris pikalt pidanud mõtlema, kuidas nupud puldil toimivad. Vastavat õpetust kuskil silma ei jäänud.

Seepärast tasub kaasa võtta sõber, kes kõik kiirelt ette näitab ja süsteemi selgeks teeb. Näiteks tuli tomatite valimisel teha muudatus, sest kordades kallima asemel tahaks ikka võtta odavamat tomatit. Valesti sisestatud toote kustutamiseks tuli alla hoida lihtsalt teist miinusmärgiga klahvi ning seda triipkoodile suunata.

Iseteeninduskassas järjekorda polnud. Samuti ei silmanud ühtegi klienditeenindajat ega ostude kontrollijat. Kassa kasutamine oli äärmiselt lihtne ja mugav. Vaid Selveri kleepsude jaoks tuleb spetsiaalselt kassiiri poole pöörduda. Puuviljade kaalumine käis vanal meetodil ning dokumenti ei küsitud.

3. Prisma

Tallinnas Kristiine keskuses asuva Prisma iseteenindus meenutas üks ühele varem külastatud Tartu Konsumit. Poodi astudes pole tarvis ei pulti ega registreerimist ning kogu kaubaga saab kohe liikuda iseteeninduskassa juurde.

Prismas oli ainsana iseteeninduskassade juures järjekord, mis võttis üksikute kaupade ostjate kohta märkimisväärselt kaua aega. Eraldi oli kassade ette põrandale märgitud, et kasutada ei tohi ostukäruga, vaid ainult korviga (mis on ka üsna mõistlik).

Üldiselt meenutas kogu süsteem Konsumi iseteenindust. Vali naine juhendas kõvahäälselt aparaadi tagant valjuhääldist ja tekitas müra, kuid masin oli kiire ning kaardimakse toimis analoogselt tavalise kassaga. Triipkoodidega probleeme ei tekkinud, kuid ilmselt vajab pisut harjutamist kassiiri osavuse saavutamine, et kaup esimese korraga piiksu ära teeks. Klienditeenindaja ja ka turvamees hoidsid kassade juures inimestel pilku peal, kuid eraldi kontrollima ei tulnud.

Pisut mõistetamatuks jääb, miks tuleb ostetud esemed just kaalule asetada. Kaalu kõrval on kiri, et kuni 15 kg. Mis juhtub, kui asetan kaalule rohkem tooteid? Lisaks jääb arusaamatuks kassaautomaadi viimane käsklus, et ostja peab oma ostukoti võtma. Aga kui ma ei ole võtnudki ostukotti (kilekotti)? Dokumenti Prismas siidri eest ei küsitud. Üldiselt oli iseteeninduskassa proovimine meeldiv ja tavaliste kassadega võrreldes kordades kiirem.

Kokkuvõttes võib öelda, et vähema hulga toodete ostja jaoks on kõikides kauplustes pakutav iseteeninduskassa tõeline päästerõngas. Pole pikki kassajärjekordi ning süsteem ise on kiire ja mugav. Eriti mugav on see kohtades, kus pole tarvis kasutada pulti ning ei pea end eelnevalt registreerima. Üllatuslikult ei tulnud keegi ka üheski poes ostjat kontrollima.

*Tegemist on ajakirjandusliku eksperimendiga.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles