Sanglepa talu iluaed mõjub nagu kiirust piirav märk, sest aiast möödumisel aeglustatakse sõitu ning päevas vähemalt kolmel korral peatutakse, et aeda lähemalt uurida. Julgemad uudistajad astuvad isegi hoovi sisse.
Sanglepa talu iluaed peatab möödasõitjaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talu perenaine Raili Kabral ja peremees Rait Verrev on uudistajatega harjunud ja võtavad ka meid lahkesti vastu. «Kui ma söögilaua taga istun, siis näen, kuidas autod jäävad seisma ja isegi bussid peatuvad,» kirjeldas Kabral naerdes. Sanglepa talu perenaine alustas oma aia rajamist 2010. aasta kevadel ning kolme aastaga on välja kujunenud tõeliselt ilus igihaljas park koduõuel. Tehtud ei ole ühtegi joonist ning kogu plaan valmib ja areneb perenaise peas.
Aias kasvab vähemalt 150 erinevat taimeliiki, kuid nende koguhulka ei oska pererahvas enam öelda. Alguses istutati mitmeid erinevaid okaspuid – küpresse, mammutipuid, mände, kuuski, elupuid, kadakaid. Praeguseks on aga kõik küpressid ja mammutipuud välja läinud, on jäänud mõned üksikud männid ja kuused, kuid enamuses on elupuud ja kadakad. «Elupuud ja kadakad on kõige vastupidavamad, aga ega looduse vastu ei saa, igal aastal teeb kas lumi, päike või tuul neilegi liiga,» nentis Kabral.
Selgub, et perenaine on aastaid taimi kasvatanud, vastavat eriala õppinud ning töötab põhikohaga taimekasvatusspetsialistina. Perekonda ta aga oma aia ligi ei lase, sest naine soovib vähese järele jäänud ruumi ise kivi-kivi haaval lõpuni kujundada. Peremehe ülesanne on organiseerida sobilikud kivid.
Naabrid ja uudistajad on soovitanud Kabralil esitada oma aed mõnele võistlusele, kuid konkurssidest ta osa võtta ei taha, naisele piisab nendestki uudistajatest, kes aia taha seisma jäävad või mõnikord ka aeda sisse astuvad. «Suvi läbi on mul siin inimesed,» naeris ta.
Sanglepa talu iluaia rajaja sõnul on umbrohu ja loodusega võitlemine mõttetu, ent seda tuleb teha. «Me võime koorida pinnase ära ja tõkestada umbrohu tulekut, aga loodus seemendab pealt,» seletas Kabral. Oma aia rajamisel ei ole ta kasutanud ei rohutõkkeid ega kilesid, vaid kõblanud ja mürgitanud eelnevalt mullapinna ning katnud pärast puude istutamist pinna kividega.
«Kivi on hea, hoiab niiskust ja kaitseb umbrohu eest,» tõdes ta. Iluaia rajaja ei armasta lilli, vaid talle meeldivad igihaljad taimed, sest selline aed on ilus aastaringi. Näitena tõi ta ühe tuttava kogemuse, kes kasvatas suvel lilli, kuid kui pärast esimest öökülma olid tema peenrad mustad ja paljad, seadis ta sammud Sanglepa tallu, et uurida, kust saab hea hinnaga okaspuid osta.
Sanglepa talu iluaiast võib leida ka mitmeid hostasid. «Maha istutades olid mul hostad kõik erinevat värvi, aga kui päike neid kaks päeva pleegitas, siis läksid ühesugusteks,» tõdes Kabral. Seejärel lõpetas ta uute sortide juurde istutamise, kuniks puud kasvavad suuremaks ja hakkavad taimi varjama.