Lepinguta on tööandja eksimusi keeruline tõestada

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Töölepinguta töötamine läks kalliks maksma

Norrasse ehitajaks läinud mehed leppisid tööandjaga suuliselt kokku palga suuruse ja töö ühekuulise kestuse. Tööandja lubas kirjalikud lepingud sõlmida Norras viibimise esimestel päevadel, kuid vaatamata meeste korduvatele nõudmistele töölepingut ei sõlmitud.

Selgus ka, et töötingimused olid teistsugused: puudusid lubatud tööolme- ja elamistingimused, sisetööde asemel oli töö välitingimustes ning ülesandeid andis ebapädev inimene, mistõttu tuli tööd korduvalt ümber teha.

Eestisse tagasi jõudnuna esitasid mehed tööajatabelid ning tööandja lubas tasu maksta esimesel võimalusel, kuid ei teinud seda. Mehed pöördusid pärast viiekuulist ootamist töövaidluskomisjoni. Kirjaliku lepingu puudumise tõttu, millest oleks nähtunud, et nad olid Norras lähetuses, jäi neil saamata päevaraha. Umbes 10 000-eurosest nõudest mõisteti töötajatele välja vaid 4700 eurot.

Usalda, aga kontrolli

Kaks noormeest leidsid ajalehest tööpakkumise, kus vajati korteriremontijaid. Helistamise peale kutsuti nad kohe ehitusele, kus nad leppisid end töödejuhatajana esitlenud inimesega töötingimustes kokku. Paari päeva möödudes anti neile üle tähtajatud töölepingud, mille tööandja oli juba allkirjastatud ning kus olid kirjas nii tööde hinnad kui ka palga maksmise tingimused.

Kui korter korda sai, mõõdeti kõik pinnad üle ja arvutati umbkaudne töötasu, kuid töödejuhataja ütles, et tasu makstakse palgapäeval. Ettemaksuna andis ta kummalegi mehele 200 eurot. Kolmandal nädalal anti noormeestele remontida ka kõrvalkorter. Kui ka see valmis sai, tehti taas mõõtmine. Seejärel võttis töödejuhataja meestelt uksekaar­did ära ning ütles, et uus objekt asub mujal. Järgmiseks päevaks kutsus ta nad aga kontorisse palga järele.

Kui mehed kontorit otsima läksid, selgus, et sellise aadressiga maja ei olnudki olemas. Samuti polnud sellise registrinumbriga ega nimega firmat mainitud ei krediidiinfos ega äriregistris. Ka juhatuse liikme nime järgi otsimine ei andnud tulemusi ning töödejuhi telefon oli välja lülitatud.

Vahendajat ei maksa uskuda

Töökuulutus ilmus ajalehtedes vaid paar korda: tööjõudu (müürseppi, betoneerijaid, keevitajaid) otsiti väidetavalt Läti ettevõttele, et lähetada inimesed tööle ehitusele Türki. Tööotsijatega saadi kokku kohvikus, kus soovijaid küsitleti ja kirjeldati neile pealiskaudselt ka tööd ja töötingimusi. Ühtlasi lubati, et lepingud sõlmitakse Riias, kuhu tuleb sõita bussiga.

Tööotsijatelt küsiti ettemaksuna nii bussipileti kui ka broneeritava lennukipileti raha ja ühe Riias veedetava öö majutusraha. Bussipiletiga ja kontaktaadresside-telefoninumbritega varustatult läksid kolm Elva töömeest teele, ent Riia bussijaamas ei olnud mõistagi kedagi ja ükski neile antud telefoninumber ei vastanud.

Raviarve tuli tasuda endal

Eestis registreeritud ettevõte saatis ehitusmehed Soome tööle, kuid neid ei olnud võetud eelnevalt haigekassas ravikindlustatutena arvele.

Üks neist murdis puhkepäeval jalaluu, vajas esmaabi ja veetis päeva haiglas, enne kui sõitis koju Eestisse. Mõne aja pärast sai ta umbes 4600-eurose arve välismaal saadud arstiabi eest.

Allikas: tööinspektsiooni töövaidluskomisjonid

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles