Vahvlitopsis jäätis jääb ajale jalgu

Vahvlijäätis.

FOTO: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Nii nagu mujal, on ka jäätiseturul omad trendid ja nende kohaselt on klassikalisest vahvlitopsis jäätisest varsti saamas ajalugu.

«Vahvlitopsis jäätis on iseloomulik Baltikumi turule, sest kui minna Soome, Rootsi või Saksamaale, siis seal tehakse suuri silmi, et mis asi see on,» rääkis Balbiino turundusjuht Enel Kolk. Ta lisas, et tegelikult hakkab see jäätis ka Eestis oma aega ära elama.

Balbiino kvaliteedi- ja arendusjuhi Kristel Männiku sõnul tahavad Eesti ostjad topisjäätise asemel pigem krõbedama vahvliga või siis kahe küpsise vahel olevaid jäätiseid. «Mingeid uusi arendusi topsijäätistele enam ei tehta,» kinnitas Männik.

Enel Kolgi sõnul näitab jäätisetrend, et n-ö keskmise suurusega toodete tegijaid jääb vähemaks. «Keskmise toote nagu vahvlitopsi asemele tuleb kas suur koonus või väike pulgajäätis,» oli ta veendunud.

Turundusjuhi sõnul levib maailmas aina enam suundumus, et eelistatakse suuremaid koguseid ja n-ö premium-klassi jäätisi. «Jäätis on toit, mida igapäevaselt endale ei lubata  ja kui juba ostetakse, siis ollakse nõus silma kinni pigistama, kui see maksab natukene rohkem,» sõnas Kolk.

Võrreldes teiste riikidega torkab Eesti silma oma koorejäätiselembusega. «Mujal maailmas ei sööda koorejäätist, seal on  tegemist ikkagi taimerasvajäätisega,» rääkis Kolk. Eestis on aga taimerasvaga tehtud jäätistel mitmel põhjusel tekkinud halb maine.

Ka ei soovi siinsed ostjad pakitud pulgajäätisi, mis mujal on väga levinud. «Hollandis või Belgias üksikuid tooteid ei müüda, väiksed jäätised on pakitud kas 6, 8 või 10 kaupa,» sõnas Kolk. Kuigi Balbiino müüb Selveris selliseid jäätiselaevukeste pakke, pole need tootja esindaja kinnitusel suurt poolehoidu leidnud. «Ei teagi, kas küsimus on väikestes külmkappides või milleski muus,» tõdes Kolk.

Eesti poodides on praegu müügil 400 sorti jäätist ning igal aastal tuleb juurde paarkümmend uut toodet. «Kuigi vaniljejäätis on Eestis nr 1, siis inimesed otsivad midagi, mis oleks teistmoodi,» tõdes Balbiino kvaliteedi- ja arendusjuht Kristel Männik.

Võrreldes näiteks põhjanaabritega tunduvad Eesti turu jaoks tehtud jäätised vähem magusamad. «Soome tellijad tahavad, et oleks palju erinevaid lisandeid ja maitseid kokku pandud. See jäätis ilmselt ei ole Eesti tarbija jaoks esimene valik,» tõdes Kolk.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back