Lugejad: jõuluajaks on verivorstidest ja piparkookidest kõrini

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Verivorstid hapukapsaga.
Verivorstid hapukapsaga. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Tarbija24 lugejad kirjutavad, et kuna kõiksugu jõulukaupa ja vidinaid hakatakse välja panema ja müüma nõnda vara, siis on neil päris jõululaupäevaks juba kõigest tähtpäevaga seotust villand.

Riho kirjutas, et esimesed jõuluehted pandi poes müüki juba kuu aega tagasi ja postkastidesse hakkasid juba siis tilkuma reklaamlehed soodsa jõuluträniga. «See tähendab seda, et minul isiklikult on jõuludest juba novembris kõrini ja kui päris jõulud lähenema hakkavad, siis ei jaksa ma ära oodata kuna see trall ükskord lõppeb. Juba aastaid on päris jõulumeeleolu üsnagi varakult ära rikutud,» arvas ta.

Riho kommentaari toetas 47 lugejat, nende hulgas Ann: «Rihoga samal arvamusel! Kui päris jõuluaeg kätte jõuab, siis on kõigest sellest jõuluvärgist, kaasaarvatud verivorstidest ja piparkookidest juba nii kõrini, et ootan pikisilmi, millal see mööda saab. 1. jaanuar on iga kord nagu kergendus.»

Kats leidis aga, et igasse valguskaunistusse ei peagi suhtuma kui jõulukaunistusse. «Oma kodude ümbrust, aeda valgustame ju ka tihti lampidega. Mis vahet seal siis on, mis kujul,» leidis ta.

Üks lugeja ütles, et tema ei ole ühtki reklaami juba aastaid näinud, aga jõulutuled on tema maja küljes üleval aastaringselt, kuna iga-aastane lahti-kokku panemine lõhub neid. Sisse lülitan need arvatavasti ikkagi alles esimese advendi eel,» tõdes ta.

Teine lugeja teadis rääkida, et tema kodukandis on vähemalt kahel kauplusel samuti kunagi valged lambid jõulukaunistustena üles riputatud ning need ongi üleval aastaringselt ja lülitatakse sisse pimedal ajal. «Juulikuu lõpus on juba üsnagi pimedad ööd ja kuna antud piirkonnas muu valgustus puudub, siis oli päris tore, kui need töötasid,» arvas ta.

Temaga nõustus kolmas kommenteerija, kes ütles, et talle jõuluehete väljapanemine meeldib. «See annab sellesse koledasse pimedasse novembrisse veidi soojust juurde. Kui neid just päris oktoobris või novembri alguses sisse ei lülitata, laske käia. Ilu pole kunagi liiga palju,» lausus ta.

Näärirahu kõigile

«Meil algab jõuluaeg detsembris. Lapsed sosistavad päkapikkudest. Meie vanemad alustame jõuluootuse ja hubase olemise heaks ettevalmistuste tegemisega. Päkapikud hakkavad käima detsembri algul lastele, sussid juba valmis,» kirjeldas detailselt järgmine lugeja. Tema kodus tuleb kuusk tuppa teise advendiga, vahel ka esimesega. «Väga armastame kuuse hõngu,» kiitis ta. Ehted paneb tema perekond kuusele külge 3. advent. Õige jõulupidu on alati ja jääb tema sõnul 24. detsembrile.

«Eks jõuluaeg ole paljudele erinev ning vastavalt soovile välja kujunev, aga kindlasti ei pea tegema just nii nagu naaber teeb või nagu ühiskond arvab. Olla tuleb sisetunde järgi,» lisas ta.

Mai leidis, et temal on jätkuvalt sügis. «Vot minul on ikka veel sügis. Kavatsen seda sügist nautida ja mitte sel jõulutrallil oma pead segamini lasta. Ilusat sügist!» Mai mõtet toetas 28 kommenteerijat.

Meeri tänas jumalat, et lund veel maas pole. «Ja isegi Kaubamaja ega linna pole veel ära ehitud. Toidupoodides tuiskan kiirema sammuga jõuluehetest mööda. Totter poole novembri pealt jõuludega pihta hakata. Võiks 1. Detsembril, sest kui 24. detsember kätte jõuab, on need jõulud nii ära nämmutatud ja jube tüdimus juba peal,» arutas ta.

Katat ei häiri, et jõuluasjad varakult müügile tulevad, kuna suurema osa oma vabast ajast veedab ta perega, mitte mööda poode kolades. «Lasen selle tralli endast mööda ja saan igal aastal pühasid nautida. Peale tulede pole jõuluehteid juba aastaid ostnud, meie puud kaunistavad isetehtud ehted. Kuuse ehime lastega siiski juba 1. detsembril, kasutame juba mitmendat aastat väikest kunstkuuske, sest meil pole elamises ruumi suure kuuse jaoks,» kirjeldas ta ja lisas: «Mis aga puutub hapukapsasse ja verivorstidesse, siis neid söön ka keset suve, sest nad lihtsalt on mu lemmiktoidud. Võtke rahulikult ja ärge laske end häirida, teie tunded on teie endi teha!»

Aino soovis kõigile hoopis näärirahu. «Milleks lükata edasi ja peita nõnda ilusat aega nagu seda on jõudu-näärid? Lõbusat siginat-saginat on täis kõik kaubanduskeskused, nääriehteis kõik linna kuusepuud ja tänavad, ja oh seda sära laste silmis uute kingutste ooteil. Lookas näärilauad, maiustused ja nääripraed.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles