Kompostimisel aitab inimene loodust luues jäätmeid lagundavatele mikroorganismidele elutegevuseks soodsad tingimused. Jäätmeid lagundavad peamiselt bakterid, seened, kiirikseened ja vihmaussid, keda abistab suur hulk väga erinevaid mikroorganisme.
Kuidas teha head komposti?
10. mai 2010, 14:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Biolani kompostimisõpikus on välja toodud kolm erinevat viisi, kuidas lagunevaid jäätmeid sõltuvalt vajadusest kompostida.
Kompostihunnik
Tee kompostihunnik sinna, kuhu jäätmed tekivad, aiamaa serva või õuenurka. Õige koht komposti jaoks on varjuline, ent mitte pime nurgatagune. Kompostihunnikut ei tohiks teha lohku, kuhu võib koguneda vett. Võimaluse korral tuleks hunnik teha igal aastal ühte ja samasse kohta, siis on vihmaussid ja teised komposti kõdundavad väikeorganismid pinnases alati tegutsemisvalmis.
Kompostihunniku aluseks pane näiteks puiduhaket, pilliroogu või peenemaid oksi, siis saab kompost piisavalt hapnikku. Pea siiski meeles, et õhulisest aluskihist ei ole kasu, kui kompostihunnik ise liiga tihkeks vajub. Kuhja komposti õhukeste, umbes 5-sentimeetriste kihtidena, järgides seejuures kolme põhireeglit: kohevus, niiskus ja toitained. Vaheldumisi niiskeid, lämmastikurikkaid ja jämedakoelisi, süsinikku sisaldavaid jäätmeid.
Kihtide vahele raputa paar labidatäit mulda või vana komposti. Need aitavad kompostil niiskust siduda ja toovad kompostihunnikusse hädavajalikke mikroorganisme. Lisa aiakompostile lämmastikku kas kompostiäratajaga või kanasõnnikuga.
Kui jäätmed on kuivad, niisuta neid juba hunnikusse kuhjates. Valmis komposti on raske ühtlaselt niisutada. Tee kompostihunnik piisavalt suur, et see jaksaks kõdunemisprotsessi käimas hoida. Sobiv laius kompostihunnikule on 1,5–2 meetrit ja kõrgus 1–1,5 meetrit, pikkuse võib teha vastavalt vajadusele.
Kui kompostihunnik on saavutanud sobiva suuruse, võiks selle katta umbes 10 cm paksuse mulla- või turbakihiga. Turbakiht vähendab niiskuse ja toitainete eraldumist hunnikust. Viimase lihvina võib hunniku katta umbes 10 cm paksuse heina- või õlekihiga, mis hoiab komposti kauem soojana.
Kompostihunnikusse umbrohtu visates pea meeles, et umbrohu seemned ja juured kaotavad idanemisvõime siis, kui hoida neid paar päeva vähemalt 55-kraadises kompostis. Soojusisolatsioonita kompostihunnikus on sellist temperatuuri võimalik saavutada ainult hunniku keskel. Seepärast mata umbrohi alati hunniku keskele, kõige kuumemasse kohta.
Kompostihunniku hooldamine tähendab eelkõige niiskustaseme jälgimist. Suvise põuaga võib kompostihunnik vajada lausa iganädalast kastmist.
Kompostihunniku valmimist kiirendab selle ümberpööramine kord või kaks aastas. Kõige lihtsam on kuhjata uus hunnik vana kõrvale. Ühtlase kõdunemise tagamiseks paiguta kõdunemata servad hunniku keskele. Kui kompost tundub liiga kuiv, kasta seda. Hunnikus valmib kompost 1-3 aastaga.
Aiakomposter
Aiakomposter tuleb paigutada varjulisse kohta, kuhu ei koguneks vett. Seda hooldatakse nagu kompostihunnikutki. Kompostri täitmist alustatakse õhulise aluskihiga ning selle täitmisel tuleks jällegi meeles pidada kolme reeglit – kohevus, niiskus ja toitained. Hoolitse eelkõige komposti niiskuse eest. Just komposti servaosad kipuvad kergesti kuivama.
Kompostri sisu oleks hea aastas kord või paar ümber pöörata, et lagunemata servaosad satuksid kompostri keskele kõige kuumemasse kohta.
Talvel aiakompostri sisu tavaliselt külmub. Külmumine ei riku komposti, lagunemine algab kevadel pärast komposti sulamist uuesti. Talveks tasub aiakompostri ümber soojustuseks lund kuhjata. Kevadel, kui päike juba soojendab, ärata kompost paari ämbritäie kuuma veega üles ja sega seda. Aiakompostris muutuvad aiajäätmed kompostmullaks 1–2 aastaga.
Majapidamiskomposter
Kui soovid kompostida majapidamisjäätmeid, hangi korralik soojusisolatsiooniga komposter, mis on mõeldud majapidamisjäätmete aastaringseks kompostimiseks. Majapidamiskomposter peab olema kahjurikindel ja aastaringseks kasutamiseks piisava soojustusega.
Majapidamiskompostrit valides pööra tähelepanu soojusisolatsioonile. Soojustus peaks olema vähemalt viie sentimeetri paksune, et kõdunemine toimuks ka talvetingimustes. Ka kompostri kaas peab olema korralikult soojustatud, sest suurem osa soojusest eraldub just kaane kaudu.
Peale soojustuse pööra tähelepanu kompostri suurusele – liiga väike komposter ei suuda majapidamises tekkivate jäätmetega toime tulla, liiga suur on vähese jäätmekoguse puhul aga ebatõhus. Ainult majapidamisjäätmete kompostimiseks piisab neljaliikmelisele perele umbes 200-liitrisest kompostrist.
Üldised näpunäited majapidamiskompostri kasutamiseks:
• Paiguta komposter tuulevarjulisse kohta nii, et sinna oleks ka talvel mugav jäätmeid viia.
• Raputa kompostri põhja umbes 5–10 cm kohevat sidusainet.
• Täida kompostrit vastavalt sellele, kuidas jäätmeid õuest või köögist koguneb.
• Majapidamisjäätmete kompostimisel tuleb kasutada sidusainet. Iga lisatud jäätmeports tuleks katta õhukese sidusainekihiga, nii ei hakka komposti pinnale jäänud jäätmed kärbseid ligi meelitama.
• Soojustatud majapidamiskompostris toimub aktiivne põlemisprotsess ja seepärast vajab kompost palju hapnikku. Sega komposti kompostri kasutusjuhendit järgides. Eramajades piisab tavaliselt korrast kuus. Korteriühistutes koguneb jäätmeid kiiremini ja segada tuleb võib-olla näiteks kord nädalas. Sidusaine kasutamine ja segamisvajadus on omavahel seotud: mida vähem sidusainet kasutada, seda tihedamaks kompost vajub ning segada tuleb sagedamini.
Kui kompostris on palju soojust, vajub jäätmemass kiiresti kokku. Kui jäätmeid koguneb vähe, siis talvel temperatuur majapidamiskompostris langeb. See ei kahjusta komposti. Komposti saab talvel elustada, kui lisada pealmisele jäätmekihile natuke kuuma veega segatud kompostiäratajat.
Heas majapidamiskompostris kõdunevad jäätmed väga kiiresti. Mõnest kiirkompostrist võib komposti välja võtta juba 6–7 nädala möödudes.
Allikas: Biolan