«Mõned aastad tagasi võttis tuttav mees minu korteri tagatisel laenu. Mingi aja maksis laenu tagasi, kuid siis maksed katkesid. Mul ei ole võimalust seda ka tasuda, sest igakuine summa on väga suur. Lepingut minu nimele ta ümber ei vormista. Tean täpselt, et sissetulekud on tal olemas, kuid ta varjab neid ja tööandja kannab tema palga teisele inimesele üle. Milline karistus ähvardab teda tahtliku tulu varjamise eest ja kas saab teda ka vastutusele võtta?» küsib venekeelse Postimehe lugeja.
Vastab õigusbüroo Invictus juht Juri Asari.
Sageli pöördutakse juristide poole, kui asi on juba kontrolli alt väljunud. Sellistel puhkudel on väga raske aidata ja mõnikord on see isegi võimatu. Kui on sõlmitud laenuleping pangaga, siis pani küsija teadlikult oma korteri ohtu. Tal ei ole juriidilisi suhteid (ühiseid õigusi ja kohustusi) oma tuttavaga. On laenuleping panga ja tuttava vahel ja on hüpoteegileping panga ja küsija vahel. On üsna selge, et pank seisab oma huvide eest ja tahab tagasi saada kõik selle, mis lepingus on sätestatud. Lepingus on sätestatud ka sanktsioonid mittemaksja kohta.
Aga kui pank ei suuda võlgnikuga probleemi lahendada, siis järgmise sammuna võib olla lepingu nõuete täitmine.
Üldiselt rääkides, tuttavad oma sissetulekuid ei varja. Kui palk kantakse teise inimese arvele, siis tuleb see ju faktiliselt välja maksta ja see peaks kajastuma tuludeklaratsioonis. Tundub, et tuttav teadlikult väldib oma rahaliste kohustuste täitmist ja toob lugeja ohvriks.
Arvan, et selline tegutsemine oli ammu läbi mõeldud ja laenaja mõtles selle plaani varakult välja. Tõenäoliselt tal ei ole likviidset vara ega piisavalt raha võla maksmiseks
Kas saab teda vastutusele võtta? Ei ole välistatud, et antud juhul võib olla tegu kelmusega vastavalt karistusseadustiku paragrahvile 209, kuid seda otsustab politsei pärast asitõendite uurimist.