Kasutatud autot ostes unustage emotsioonid

Kui uskuda automüüjaid, siis enamasti sõidavad võõrsilt toodud autodega vaid kirikuõpetajad ja nemadki vaid pühapäeviti.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Kasutatud auto ost on samuti suur väljaminek, seega peaks kindlasti oma vajadusi ja võimalusi hoolikalt kaaluma. Seda valides tuleks aga olla eriti tähelepanelik, et mitte petta saada või, mis veelgi hullem, oma elu ja tervist ohtu seada, kirjutab Kadri Paul tarbijakaitseametist. Selleks, et hoiduda emotsiooni ajel tehtud otsusest ning olla teadlik kasutatud auto ostja, tasub arvesse võtta mõningaid soovitusi.

Usaldusväärne müüja

Kui margieelistus on paigas ja auto välja valitud, on järgmine samm kontrollida müüja usaldusväärsust. Müüja tausta uurimiseks tuleks vaadata äriregistrist, kas autot müüb era- või juriidiline isik. Eraisiku käest osta on odavam, kuid eraisikutevahelisi vaidlusi lahendab vaid kohus.

Firmade kohta saab infot Krediidiinfo kodulehelt, samuti äriregistrist. Eraisikust müüja puhul aitavad päringud internetis ja suhtlusportaalides, aga ka Krediidiinfo. Ettevõtte puhul võiks kahtlusi äratada see, kui firma on tegutsenud väga lühikest aega, selle põhikapital on minimaalne, äriregistri kannetes on palju muudatusi ja firmal puudub koduleht. Kui eraisik pakub mitut autot, võib tegemist olla varjatud ettevõtjaga, ja tasub olla ettevaatlik.

Soovi korral osta kasutatud auto välismaalt on hea teada, et auto ostu-müügilepingut ei tasu sõlmida välismaa eraisikuga. Eraisikult ostmisel ei laiene tarbijakaitsereeglid, sest tegemist ei ole kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepinguga, vaid kahe eraisiku vahelise tehinguga.

Välismaalt vahendajalt ostmisel peaks enne ostu kindlaks tegema, kas vahendajal on olemas volitused auto edasimüügiks ja kuidas jaguneb vastutus võimalike probleemide korral ostja ja vahendaja vahel. Lisaks peaks uurima, kas vahendaja on ostnud auto enda nimele ja kas ta müüb seda edasi juriidilise või eraisikuna.

Ajalugu on oluline

Lisaks müüja taustauuringule tuleks kindlasti kontrollida auto ajalugu. Eestist pärit auto puhul saab liikluskindlustuse fondi kodulehel vaadata, kas auto on osalenud avarii(de)s.

Auto andmeid saab kontrollida sõiduki tehasetähise ehk VIN-koodi alusel vastava margi esinduses, vajadusel tuleks seda teha koos omanikuga. Kui andmeid ei väljastata või varjatakse, ei tasu seda sõidukit osta. VIN-koodi ehk 17 tähest ja numbrist koosneva tehasetähise leiab auto ja dokumentide pealt.

Vaadata tasub ka suurte autoturgude portaale ja võrrelda Eestis pakutavaid autosid analoogsetega Euroopa Liidus (EL). Reeglina pärinevad kasutatud autod EL-i suurematelt turgudelt ja peaksid Eestisse toomisel pigem kallinema kui odavnema. Vältima peaks otse müügiplatsil tehtud nii-öelda eripakkumisi.

Tehniline seisukord

Ära ei tohiks unustada auto tehnilise korrasolekuga seonduvat. Müüjaga tuleks kokku leppida võimalikult pikk proovisõit, et saaks sõita ka maanteel. Nii saab teada, kas auto kisub, ujub või on tal midagi muud viga. Korrasoleku kontrolliks on kindlaim viia auto lähimasse sama margi esindusse. Kahtlusi peaks tekitama see, kui müüja soovitab teha tehnilise ülevaatuse mingis konkreetses kohas. See võib viidata võimalikule kokkumängule.

Autot üle vaadates on oluline pöörata tähelepanu selle üldisele seisukorrale, dokumentidele ja võimalikule avariilisusele. Jälgima peaks sõiduki kulumisastet, kontrollima selle mõõteriistade ja muude seadmete korrasolekut.

Kogu auto tehnilise seisukorraga seonduva teabe peaks automüüja ostjale andma kirjalikult. Suulist teavet on hiljem väga raske tõendada.

Peidetud avariilisus

Kõige ohtlikum on auto peidetud avariilisus. Et seda avastada, tuleks kontrollida tihendite ääri, et leida märke ülevärvimisest, samuti otsida plastdetailidelt pragusid, mis viitavad paksule pahtlikorrale. Veel peaks vaatama, kas uste ja muude keredetailide vahed on ühtlased. Oluline on teada, et raskele avariile ja selle tagajärgede kõrvaldamisele viitab auto nahaga kaetud armatuurlaud.

Auto teenindusraamatus kirjutatut ei tasu võtta puhta kullana, sest raamat võib olla võltsitud. Auto läbisõitu võiksid tõendada arved teeninduse, vahetatud varuosade ja remondi kohta.

Autoostust peaks jääma jälg

Kui eeltöö on tehtud ja läheb autoostuks, siis tuleks hilisemate probleemide vältimiseks kindlasti sõlmida kahes eksemplaris kirjalik ostu-müügileping, kus on fikseeritud auto müüja, hind, sõiduki andmed, lisavarustus ja seisukord, läbisõidu näit. Lisaks tuleks lepingusse kirja panna kõik, milles ostja ja müüja omavahel kokku lepivad.

Välismaalt autot ostes on leping enamasti võõrkeelne. Seetõttu peaks ostja enne lepingu sõlmimist veenduma, et on kõigest õigesti aru saanud. Ei tasuks ka unustada, et välismaalt autot ostes pole auto maksumus ainus kulu, vaid sellele lisanduvad näiteks transpordi- ja kindlustuskulud.

Võimalusel tuleks ostu eest tasuda pangaülekandega, nii jääb tehingust jälg ja võimalikke vaidlusi on hiljem palju lihtsam tõendada. Jälgima peaks, kes on raha saaja: kas lepingus olev isik ja müüja on ikka samad. Müüja peab andma ostjale sõiduki ostu eest tasumist tõendava dokumendi.

Ostuga ei maksa kiirustada

Kokkuvõttes ei tasu esimest meeldiva välimusega autot pimesi ja kiirustades osta. Pigem tuleks kontrollida rohkem kui vähem. Seejuures oleks hea kaasata ostu-müügiprotsessi tuttav autoasjatundja ja võimalikult vähe müügijuttu uskuda. Kui miski tundub kahtlane, on targem sõiduk ostmata jätta.

SOOVITUSED KASUTATUD AUTO OSTMISEL

·        Ära lähtu auto ostmisel emotsioonidest.

·        Kontrolli automüüja tausta.

·        Kontrolli auto ajalugu ja tehnilist korrasolekut.

·        Ära usalda vaid auto teenindusraamatut, see võib olla võltsitud.

·        Sõlmi alati kirjalik ostu-müügileping.

·        Võimalusel tasu auto eest pangaülekandega.

·        Kui miski tundub kahtlane, jäta auto parem ostmata.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back