Restoraniomanik: noored töötajad on täiesti süüdimatud

Restoraniomanik leiab, et need kokad, kes midagi jagavad, on üle 35-aastased.

FOTO: SCANPIX

Raplas restorani pidav Pekka-Paavo Kesküla hinnangul on noorte suhtumine töösse täiesti vildakas: nad ei pea kokkulepetest kinni, ei ilmu ettenähtud ajaks tööle ega saa aru, et on osa kollektiivist.

«Lepid kokku, et homme on sinu päev, aga tühja ta tuleb. Järgmine kord vaatab sulle näkku ja räägib, et ise ütlesid, et ei pea tulema või siis põhjendatakse, et ma lihtsalt ei saanud tulla,» rääkis tuntud söögikoha Roheline Ait omanik Pekka-Paavo Kesküla. Ta tõi näiteks suvise kogemuse, kus helistas töötajale ja uuris, miks teda tööl pole ning kuulis vastuseks, et «ma täna tulla ei saa, olen Viljandi Folgil, sorry».

Kesküla sõnul on noorte puhul täiesti tavaline, et nädal aega ollakse tööl ja siis jäädakse enda sõnul haigeks. «Kohe on näha, et tegelikult pole neil mingit haigust, aga nad on väsinud ja ei pea füüsiliselt vastu,» tõdes mees ja lisas, et ilmselt on sellised noored kooli ajal ka enamuse ajast kehalise kasvatuse tunnis pingil istunud. «Ettekandja tööl oled enamuse ajast küll jalgade peal, aga see ei ole midagi erilist, kui sa oled füüsiliselt vormis,» on ettevõtja veendunud.

Nende söögikoha lühikese aja jooksul on olnud juhus, kus ühe noore töötaja puudumise tõttu tuli söögikoha uks nädalaks kinni panna. «Me ise ei saanud tööl olla, olime seda pikalt planeerinud, endale asendaja otsinud ja siis üks tund enne avamist helistab ettekandja, et ta ei saa tulla, sest silm on haige ja ei saa läätse silma,» meenutas mees juhust. Nii ei jäänudki neil muud üle, kui tunnipalka saavale abikokale ja nõudepesijale öelda, et teie seekord palka ei saa, sest ettekandja ei suvatsenud tööle tulla. Ka läksid raisku kõik selleks päevaks varutud toiduained. «Noored  on täiesti süüdimatud, nad ei saa aru, et on osa kollektiivist,» ütles mees nördinult.

Noorte süüdimatu suhtumise tõttu teeb Keskküla murelikuks Eesti üldine tulevik. «Teie, kes te täna olete 40 ja loodate pensioni saada, siis unustage see ära. Sellest põlvkonnast ei ole mitte mingit töötegijat,» on ta kindel. Ettevõtja lisas, et kindlasti ei taha ta öelda, et kõik noored on sellised, aga tublide tegijatega ei ole tema tee veel ristunud.

Roheline Ait on töötajaid otsinud pidevalt, ka 14. novembril ilmus neil tööpakkumine kokale. «Siiani ei ole keegi teada andnud, et tahaks tulla,» tunnistas ta. Tema kogemuse kohaselt  inimesed küll helistavad, aga kui küsida, millisele kohale ta tahab tulla, siis on vastuseks vaikus ja tagasi ei helistata. Mõnikord tullakse küll kohale ja lubatakse järgmisel nädalal ametisse tulla, kuid lubatud ajal kohale ei ilmuta. «Me isegi ei jõua palganumbri teemani,» rääkis mees. Ettevõtja kinnitusel maksab ta oma töötajatele sama palka mis Tallinnas, sest ei soovi kuulda kurtmist, et «ma ei viitsi tööd teha, sest sa ju ei maksa». Kõige parema meelega võtaks ta tööle hoopis vanemaid inimesi, kuid need ei tule ettekandjaks tööle. «Neile tundub, et nad on ettekandjana töötades läbi kukkunud,» sõnas Kesküla.

Kuigi kokki koolitatakse Eestis mitmes kohas, siis tegelikult valitseb suur kokkade põud. «Töö on raske ja nõuab nii füüsilist kui moraalset pingutust ja kes seda tahab,» sõnas Kesküla. Ka on tööpäevad restoranis pikad, alates hommikul kell 9 ja kestes õhtul kümne- üheteistkümneni.  «Teoreetiliselt küll, aga praktiliselt ei ole restoranis päeva keskel võimalik kokka vahetada,» selgitas Kesküla. Just sellepärast ongi Eesti söögikohtades laialt levinud n-ö pika ja lühikese nädala vahetus. Kuid ka sellise töökorralduse puhul ei pea noored kokad kaua vastu. Ka jätab ettevõtja kinnitusel soovida noorte kokkade suhtumine toidusse.

«Need kokad, kes midagi jagavad on 35+, nad on hinnatud tööjõud. Nad ei valeta, ei varasta ja saavad aru, et tööl tuleb pingutada,» oli Kesküla arvamus.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles