«Kolisin välismaale, kas pean mõnda ametiasutust teavitama või saab Eesti säärast informatsiooni teiselt riigilt ise?» küsib Tarbija24 lugeja.
Lugeja küsib: kuidas saab riik teada, et olen välismaale kolinud?
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
3. detsember 2013, 14:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna juht Enel Pungas.
Kuna isiku elukoht võib olla registreeritud korraga ainult ühte riiki, on rahvastikuregistri seadusest tulenevalt püsivalt välisriiki elama asunud isikul kohustus teavitada kohalikku omavalitsust või välisesindust 30 päeva jooksul oma uuest elukoha aadressist välisriigis. Välisriigis viibiva Eesti kodaniku elukoha registreerimise eesmärk ongi Eesti riigi teavitamine oma elukohast välisriigis. Isiku poolt rahvastikuregistrile esitatud andmed võimaldavad tagada Eesti kodaniku õiguste kaitse selles riigis, kus ta elab ja seda rahvastikuregistri andmetele tuginedes. Lisaks kutsutakse teda valima selles riigis, saadakse vajadusel kontakti jne.
On olemas riigid, kellega on andmevahetusleping (Soome, Leedu). Sellisel juhul annab see riik teada Eesti kodaniku kolimisest sinna ja elukoht Eesti registris muudetakse.
Enamiku riikidega aga andmevahetuslepingut pole, seetõttu jõuavad andmed rahvastikuregistrisse vaid siis, kui ta selle ise esitab. Seega on loomulikult olemas see variant, et ta elab nt aastaid välismaal, elukohta pole sinna registreerinud, kuid emapalka (miinimumi) saab Eestist, kuigi pole makse maksnud. Selline tegevus maksab kätte nt siis, kui ta võtab teises riigis elades sealsed juhiload. Kui ta Eestisse tagasi tuleb, küsib maanteeamet, kuidas ta sai välismaa juhiload, kui ta elukoht on olnud Eestis ja tekib suur probleem lubade ümbervahetamisega.