Talvine jooksujalats vali talla ja voodri järgi

Liis Velsker
, Tarbija 24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kuigi spordipoodides müüdavate jooksujalanõude hinnad küündivad sadadesse eurodesse, on spetsialisti sõnul nende väärtus hindamatu – tänapäeva tossud suudavad kaitsta liigeseid ning päästa libedal jääl kukkumisest.

Jooksuvarustusele spetsialiseerunud poe Sportland Running juhataja Rein Soku sõnul tuleb jalanõu valimisel alustada jala pronatsioonist – s.o jala omadusest leevendada maapinnaga kokkupuutel saadud põrutust ehk looduslikust amortisaatorist.

Kaupluses pannakse inimene lindile jooksma ning pärast vaadatakse videot ja analüüsitakse tulemusi. «Diagnoosi me ei pane, aga saame anda nõu, millise toestusega tossu klient vajab või sobivad talle neutraalsed jalanõud. Seejärel saab arutada, millistes tingimustes ja kui palju joostakse,» selgitas Sokk.

1990. aastatel Erki Noolt treeninud ja kolmel korral Eesti parimaks treeneriks tunnistatud Sokk paneb harrastajatele südamele, et jooksujalatsit ainult hinna ja värvi järgi osta on väär. «Kui siin raha kokku hoida, võib see perspektiivis tähendada seda, et 50. eluaastates tuleb hakata vahetama põlve- ja puusaliigeseid. Mitmed kunagised tippsportlased praegu seda teevadki, kuna Vene ajal amortisaatoritega tosse polnud. Neid probleeme on tänapäeva jalanõudega võimalik ära hoida,» rääkis ta.

Suvejalats talvel ei sobi

Põrutuse eest kaitsmiseks on tootjatel oma tehnoloogiad. Näiteks Adidasel on tehnoloogia Adiprene Plus: kannas kasutatakse materjali, mis amortiseerib ehk summutab lööke kannale. Päkaosas on efekt vastupidine – oluline on anda lisatõuge ja materjal on vetruv.

Sokk toonitas, et paljud harrastajad kipuvad jooksma vabaajajalatsitega. «Vabaajatoss ei sobi jooksmiseks. Näen tihti jooksmas naisi, kes arvavad, et Nike märk tähendab kohe sportimiseks kõlblikku vahendit.»

Pärast pronatsiooni selgitatakse, millisel maastikul ja millise ilmaga joostakse. «Need on väga head võistlustossud, mis on hingavad ja õhukesed. Suvel on nad mõnusad, aga kui lähed praegu välja, siis on jalad esimeste meetritega märjad,» selgitas Sokk jalatseid näidates. Peale selle on võistlustossudel alati õhem tald ja väiksem põrutuskaitse.

Sügisel ja talvel soovitab Sokk valida Gore-Texi materjalist jalanõud, millel oleks keel kinni õmmeldud – nii ei pääse vesi nööride vahelt sisse. «Kui lumeräitsakas peale kukub, siis jäävad jalad kuivaks. Kui põlvest saati vette minna, siis muidugi jalad kuivaks ei jää,» rääkis Sokk.

«Need on maanteel jooksmise jalanõud – nagu näha, siis tald on oluliselt siledam. Samas on sügisestel tossudel siiski all arvestatav roomik. See aitab vihmavee või langenud puulehtede tekitatud libeda vastu,» rääkis Sokk. Asfaldil jooksmiseks mõeldud tossud on tagasihoidlikuma roomikuga kui maastikujooksujalatsid.

Metsas käbide ja kändude vahel putkates on oluline, et jalg oleks jalanõu sees kindlalt fikseeritud – selleks on tarvis jäigemaid ja kõvemaid jalatseid. «Suvel sellega mõistlik joosta ei ole, kuna ta jääb umbseks,» jagas kunagine kergejõustiklane nõuandeid. Sisehallis ja trenažööril jooksmiseks sobivad üldtreeningujalatsid, mis on väiksema põrutuskindlusega.

Spetsiaalsetel talvehooaja tossudel on all naelad. «Need hoiavad jala kindlalt maas, et poleks libisemisohtu,» sõnas Sokk ja kinnitas, et naelikutega tuleks joosta ainult siis, kui maas on lumi või jää. «Kui nendega praegu asfaldil joosta, siis kulutaks naelad ära. Seejärel nad jää peal oma funktsiooni enam ei täida,» rääkis ta.

«Jääl ja lumel joostes peab igat liigutust kontrollima. Lihased lähevad pingesse ja võib tekkida lihasevenituse oht. Naelikutega saad rahulikult joosta. Muidu teed tühja tööd – rahmeldad palju ja tulemust ei ole,» õpetas Sokk.

Naeltega jalatseid ostetakse palju. «Praegu on selline aeg, kus soetatakse tosse väga aktiivselt. Mõni ütleb muidugi, et saab suvetossuga hakkama. Samas on ikkagi suur oht, et jalg hakkab külmetama,» rääkis Sokk.

Tossul ja tossul on vahe

Naeltega jalanõud maksid Sportland Runningus üle 140 euro. «Adidase talvejalanõude hind algab 99 eurost, aga see siin (näitab naeltega jalanõule – L. V.) on 179,95 eurot. Hind sõltub väga palju materjalidest,» ütles Sokk. Adidase talvistest jooksujalatsitest on Soku sõnul alles jäänud vaid mõni number. Adidase hind on üldiselt kliendisõbralikum, Asicsil pigem kallim. «Elu näitab, et kui paned jalga, siis tunned hinnavahe kohe ära,» ütles Sokk.

Juhataja sõnul ei ole nii, et 200-eurone jalanõu kauem vastu peab. «Vastupidi, ta võib kesta isegi vähem, aga ta on jalas ülihea. Jalg tunneb rõõmu rohkem kui rahakott,» lubas Sokk.

Jooksujalatsi eluiga on keskmiselt 1000 kilomeetrit. «Kui paarsada kilomeetrit läheb üle, ei juhtu midagi, aga kui jooksed poole aastaga 1000 kilomeetrit ja teise poolaasta veel samade tossudega, siis võid hakata jalgadele probleeme tekitama,» tõdes Sokk.

Pärast 1000. kilomeetrit väsib ära tossu sisu – väljast ei pruugi saada aru, et jalanõud kulunud on. «Ta ei leevenda enam põrutust. Kui see osa hakkab ära väsima, siis töötavad sinu enda amordid paraku maksimaalselt ja neid on sul vaja elu lõpuni,» lausus Sokk.

«Neil, kes tahavad odavaid jooksutosse, soovitan ma minna toidupoodi, kust saab ka 15 euroga jalanõud – need aga jalga ei kaitse,» nentis Sokk.

Pahatihti ostavad inimesed liiga väiksed jooksujalatsid. Kui naise tavaline kinganumber on näiteks 39, siis jooksujalats tuleb osta suuruses 40,5 või 41. Eriti oluline on see maratonijooksjatele, kelle jalg läheb tursesse ning pöiavõlv vajub väsimusest alla. Kui tossud on täpselt parajad, siis on tagajärjeks sinised küüned, mis maha tulevad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles