Minister: tarbimist ei tohi veelgi enam kallutada viina kasuks
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
5. detsember 2013, 16:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas suhtub kriitiliselt meedias kõlanud ettepanekusse eelistada alkoholi aktsiiside tõstmisel kanget alkoholi lahjemale.
«Eesti riik kavatseb tõsta alkoholitarbimise vähendamiseks aktsiisi ka tulevikus kõikidel alkoholi gruppidel. Viinaaktsiisi õlle omast aeglasema tõusuga ei saa nõustuda, sest oleme juba praegu kangete alkoholide tarbimiselt Euroopas ebameeldivalt kõrgel kohal. Praegune aktsiiside korraldus lähtub põhimõttest, et see ei kallutaks tarbimist veelgi enam kange kasuks. Laiem siht on aga üleüldine alkoholi tarbimise vähenemine,» arvas Rõivas.
Konjunktuuriinstituudi eelmise aasta andmetel tarbitakse Eestis õlut ja kanget alkoholi võrdselt palju – vastavalt 4,11 ja 4,12 liitrit puhast alkoholi inimese kohta aastas. Võrdluseks, samad näitajad on Soomes 4,61 ja 2,25 liitrit.
«Euroopa Liidus pole mitte ühtegi riiki, kus kange alkohol oleks maksustatud samal tasemel lahja alkoholiga. Võib arvata, et praeguse teemakäsitluse puhul on tegemist viinatootjate katsega mõjutada turgu endale soodsas suunas. Täpselt sama ettepanekuga tulid mõned kuud tagasi välja viinatootjad ise.»
Rõivase sõnul otsitakse võimalikult nutikaid lahendusi kõikjalt maailmast, kuidas mõjutada vähem jooma just kõige problemaatilisemaid tarbijaid – liigtarbijaid ja noori. Aasta alguses sotsiaalministeeriumi poolt valitsusele esitatavas alkoholi rohelises raamatus on ettepanek tõsta aktsiisi kõigil alkoholiliikidel. Sotsiaalministeerium on teadlaste osavõtul välja töötamas ka pikaajalist alkoholi maksustamise mudelit.