Teised pangad sulgevad kaarte juba ammu

Piret Lakson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pangad võivad sulgeda pettusekahtluse korral pangakaardi, kui klienti kätte ei saa.
Pangad võivad sulgeda pettusekahtluse korral pangakaardi, kui klienti kätte ei saa. Foto: Tiina Kõrtsini/Õhtuleht

Swedbank ja Nordea pank kinnitasid, et nende lepingutes on juba sees punkt, mis lubab neil pettusekahtluse korral kliendi pangakaardi kasutamise ajutiselt sulgeda või blokeerida, ja seda ka juhul, kui nad klienti kätte ei saa.

SEB pank teatas, et lisas lepingusse kaardisulgemist puudutava punkti, kuna on ette tulnud, et kaart tuleb kiiresti sulgeda, kuid omanikku kätte ei saa. Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask kinnitas, et neil on juba sarnane punkt, mida SEB rakendada kavatseb, lepingus sees: «pangal on õigus turvalisuse huvides kaart sulgeda, teavitades sellest kaardi valdajat või konto omanikku».

«Alati, kui me soovime pettusekahtluse korral kaardi sulgeda või ajutiselt blokeerida, peame kliendiga kas telefoni või SMSi teel ühendust võtma. Juhul kui klient ei vasta, saadame SMSi. Kui klient ei ole uuendanud oma kontaktandmeid, mistõttu ta teavitust ei saa, või ei ole tal üldse olemas telefoninumbrit meie baasis, siis võib tõesti juhtuda, et peame kaardi blokeerima või sulgema ilma, et teavitus kliendini jõuab,» selgitas Siilivask, lisades: «Teeme seda sellepärast, et klient ei kannataks kahju ning seetõttu on oluline, et klientide kontaktandmed oleksid alati pangas korrektsed.»

Siilivask toonitas, et igal juhul on oluline saada kliendiga kontakti. «Kuid kui ikkagi näeme, et tegemist on pettusega, siis me ei lase pättidel edasi toimetada, kui klient telefonile ei vasta või ei ole meile oma kontaktandmeid avaldanud.»

Nordea panga kommunikatsioonijuht Jane-Liina Liiv ütles, et kaardi ajutiselt sulgemine või blokeerimine pettusekahtluse korral on eelkõige vajalik kliendi turvalisuse tagamiseks ning seda rakendatakse kui pangal on alust arvata, et kaardiga tehakse kahtlaseid tehinguid või kaardiandmed võivad olla sattunud kurjadesse kätesse.

«Me püüame igal juhul saada kaardiomanikuga kontakti,  ja juhul kui me seda ei saa, siis saadame teavituse SMSiga. Vähemalt meie praktika näitab, et kliendid on üldjuhul  pigem tänulikud selle eest olnud,» tõdes Liiv.

Juhtub harva

Liiv nentis, et juba rahvusvahelise kaardiorganisatsiooni MasterCardi nõuete kohaselt on pangad kohustatud monitoorima ja vastavalt ka tegutsema kui on fraudi´i oht.  

Juhul kui klient annab ise teada, et panga kahtlustel pole alust, vabastab pank kaardi taas blokeeringust. Juhud, kus pank ei saa kliendiga koheselt kontakti ja on sunnitud saatma lihtsalt SMS-teavituse, et kaart on turvalisuse huvides suletud, on olnud Liivi sõnul nende praktikas väga harvad.

Tavaliselt on põhjus selles, et klient reisib näiteks teises ajavööndis ja teda pole õnnestunud kohe tabada. «Varem või hiljem võtab klient SMSi peale ise ühendust. Meil pole aga ühtegi juhtumit välja tuua, kus klient oleks olnud kuidagipidi pahane või ärritunud, et pank on kaardi ajutiselt sulgenud, kui on alust olnud arvata, et kliendi raha seal peal kuritarvitatakse,» lisas Liiv.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles