Komisjon tühistas Ühisteenuste tehtud parkimistrahvi tarbijale

Väidetavalt vaid peatumiseks parklat kasutanud sõiduk.

FOTO: AS Ühisteenused

Tarbijakaebuste komisjon rahuldas autoomaniku kaebuse, kes väitis, et Ühisteenuste parkimistrahv on alusetu, kuna tema poeg peatas auto kauba mahalaadimiseks, mitte parkimiseks.

17. septembril kell 16.26 väljastas ASi Ühisteenused parkimiskontrolör autoomanikule leppetrahvinõude suuruses 32 eurot parkimisnõuete rikkumise eest Tallinnas MTÜ Korteriühistu Paas Garaažid eraparkimisalal grupigaraažide kolmandal korrusel. Autot kasutas omaniku poeg.

Autoomanik selgitas, et parkimine oli antud kohas keelatud ja sinna oli paigaldatud ka vastav liiklusmärk, kuid tema autot ei pargitud, vaid peatati isiklike asjade mahalaadimiseks. Kaks päeva hiljem esitas tarbija ka Ühisteenustele taotluse trahvi annulleerimiseks. Tema arvates oli trahv valesti määratud, kuna ta ei rikkunud parklas kehtinud korda.

AS Ühisteenused vähendas kaebuse peale määratud leppetrahvi ja uueks summaks sai 20 eurot. Autoomanik aga firma lahendusega ei nõustunud ja esitas 1. oktoobril kaebuse tarbijakaitseametile ning 24. oktoobril tarbijakaebuste komisjonile, nõudes trahvi tühistamist. Ühisteenustele ta trahvi polnud tasunud.

Ühisteenused esitasid ametile oma vastuväited, mille järgi olid parkimist keelustavad märgid paigaldatud garaaži kõigile korrustele ning leppetrahvi nõudmiseks annab aluse sissesõidul asuv oranž infotahvel. «Tarbija eiras parkimiskeelu märgi mõju ja parkis selleks mitte ettenähtud kohta,» kinnitas aktsiaselts.

Laadis kaupa maha

Hinnates tarbija väiteid trahvi tühistamiseks viitas AS Ühisteenused liiklusseaduses toodud parkimise ja peatumise mõistetele ning selgitas, et kontrolör vormistab leppetrahvi 2-3 minutit ja kui tegemist olnuks peatumisega, siis oleks autojuht kindlasti kontrolöri märganud.

Komisjoni istungil jäid vaidlevad pooled varem esitatud nõuete ja vastuväidete juurde. Tegelik auto kasutaja selgitas, et ta ei parkinud autot, vaid laadis kaupa autolt maha. Tarbija esindaja tegi kontrolöri autost ka kelle 16.27 pildi, so 1 minut pärast trahvinõude vormistamist ning kinnitas, et ta oli trahvi vormistamise juures.

Hinnanud asjas kogutud tõendeid jõudis komisjon veendumusele, et tarbija kaebus on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele.

«Eraparklates parkimine toimub lepingulise suhte alusel. Kuivõrd kaupleja ei esitanud komisjonile nimetatud infotahvlil olevat teksti, ei saa komisjon hinnata, kas tarbijat oli teavitatud leppetrahvi määramise võimalusest ja selle suurusest,» teatab komisjon oma otsuses.

Komisjonile ei esitatud mingeid andmeid ka selle kohta, kas ja kuidas on võimalik leppetrahvi vähendamine. «Kaupleja on loonud komisjonile ettekujutuse, et leppetrahvi määramine ja selle suuruse üle otsustamine sõltub vaid kaupleja suvast. Ebaselgust leppetrahvide määramisel kinnitab ka kaupleja kiri trahvi vähendamise kohta, mis oli adresseeritud tarbija esitatud tunnistajale, mitte tarbijale, kuigi taotluse trahvi tühistamiseks esitas tarbija,» leiab komisjon kokkuvõttes.

Samuti ei ole komisjoni hinnangul Ühisteenused suutnud tõendada, et tarbija autot tõepoolest pargiti selleks mitte ette nähtud kohas ehk vastava liiklusmärgi mõjupiirkonnas. Komisjonile esitatud fotodelt ja muudest tõenditest ei selgu, kas auto oli peatunud isiklike asjade mahalaadimiseks või pargitud.

Kui komisjoni otsusega ei nõustuta ja seda ei täideta võivad vaidlevad pooled sama vaidluse läbivaatamiseks pöörduda maakohtusse.

Ühisteenused: amet ei lähtunud seadusest

AS Ühisteenused parklate müügi- ja linnaparkimise juht Martin Tubalkain kommenteeris Tarbija24-le, et kuna tarbijakaitseameti vastus on ASi Ühisteenused jõudnud suhteliselt hiljaaegu, siis selle juhtumi raames ei ole firma veel otsust kohtusse pöördumise osas teinud. «Lähipäevadel me selle siiski teeme,» kinnitas ta.

Tubalkain selgitas lisaks, et Raadiku tänav 9 on parkimismaja, kus on sätestatud kord, et kõik sõidukid peavad parkima neile ettenähtud garaažiboksis. Parkimismajja sissesõidul on olemas ka vastavasisuline liiklusmärk, mis sätestab ära parkimiskorra.

Enne, kui AS Ühisteenused hakkas parkimismajas kontrolli teostama, parkisid väga paljud sõidukid parkimismaja koridoris garaažiukse eest, takistades sellega teiste sõidukite liikumist. «Pärast seda, kui parklaomanik sõlmis parkimisjärelvalve lepingu, siis parkimiskord lahenes ning edaspidine probleem valesti parkijatega sisuliselt puudub,» tõdes Tubalkain.

Parkimiskorda rikkus Tubalkaini sõnul ka tarbijakaitseametisse pöördunud autojuht, kes oma kaebuses väitis, et tegemist oli peatumisega. «Kui me lähtume seadusest ja vaatame, mida parkimise mõiste tähendab, siis selles kontekstis oli tegemist parkimisega, kuna fikseeritud rikkumisest on näha, et sõiduk on ettekavatsetult seisma jäetud kauemaks kui seda on vaja sõitjate peale või mahaminekuks või veose laadimiseks ehk sõiduki juures ei toimu silmnähtavat tegevust. Paraku meie arvates tarbijakaitseamet ei lähtunud oma otsuse tegemisel liiklusseadusest.»

Liiklusseadusest tõi Tubalkain välja ka parkimise ja peatumise mõiste:

  • parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks
  • peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks.
Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles